Lend me your courage to stand up and fight

[Trevor Farro]

Trevor oli jälle jalkaväljakule jõudnud ja tagus palli. No kõigepealt ta muidugi jooksis. Ning seejärel tegi kõhulihaseid, seljalihaseid, kätekõverdusi ja kõiki muid lihaseid, et sooja saada. Jalas olid tal bootsad, põlvikud, lühikesed püksid ja seljas pikkade varukatega dressikas. Üsna normaalne tema puhul. Olgugi, et dressika all oli Jasonil maika. Kui nüüd kõik soe tehtud oli, tagus Myles natuke palli ja siis hakkas seda jälle niisama kõksima. Igav oli a raisk.

[Raymond Dice]

Ray sammus spordiväljakule, käes vaid pudel vett ja iPod. Tal oli nimelt plaanis jooksma minna. Erinevalt Trevorist oli kuti keha katmas vaid lühikesed püksid ja muidugi ka mugavad tossud. Ray silmas Trevi ja viipas kutile, sammudes siis tema poole. Natuke võis ikka trennist kõrvale viilida ju.

[Trevor Farro]

Trevor kõksis just peaga palli, kui Ray sinna tuli. "Hei," naeratas ta ja lõi siis palli põlvedele, hakates seda nendega kõksima. "Mängida viitsid?" küsis Trev palli Ray poole lüües. Kas ta tahtis sellest suudlusest rääkida? Ei, mitte väga. Ta pigem tegi näo, et seda pole olnud. Trev silmitses Ray'd väljakutsuvalt. Tahab ta siis mängida või ei? Üksi oli ka igav kõksida seal ju.

[Raymond Dice]

Ray jälgis hetke kutti pingsalt, mõeldes samuti sellele suudlusele. Vähe veider oli olla küll.. Kutt peatas palli jalaga ja viis pilgu sellele, astudes siis korraks väljakuserva poole, et enda asjad murule panna. "Ma pole eriline jalkastaar," hoiatas kutt ja suutis paari katsega palli jalale tõsta ja selle õhku visata, et tollele põlvega paar hoopi anda. Kõksimine või kuidas nad seda ei nimetanudki.

[Trevor Farro]

"Natuke triblada ikka oskad," naeris Trevor ja lõi palli Ray põlvelt. Trevoril oli sada eelist mängus. Ta oli kiire, ta oli proff, tal olid hetkel bootsad jalas. Trev liikus vaikselt selg ees palliga Ray'st eemale. Ta naeratas kutile väljakutsuvalt. Ongi hea trenn ju, saab natuke Trevorit taga ajada. Huvitav, kas Ray Jasonit kunagi mängimas oli näinud.

[Raymond Dice]

"Mida iganes see ka ei tähendaks.." naeris Ray ja märkas alles siis, et pall läinud oli. Oot.. Misasja? Ray sammus üsna aeglaselt Trevorile järele - ega kutt nii kiiresti ka eest ära ei liikunud. "Anna andeks, kui ma sulle jalgadesse virutan," hoiatas kutt kohe ette ära.

[Trevor Farro]

"Pole hullu, ma olen hullematki üle elanud," muigas Trevor. Tõesti, ta oli isegi sõrmi murdnud väljakul. Jalgu mitte, tugeva luustikuga poiss siiski. Ta liikus endiselt aeglaselt, aga tema jalad omasid kindlat kontrolli palli üle. Ta jälgis hoolega igat Ray tegevust, kuigi jäi mulje, et ta seda eriti tähelepanelikult ei tee.

[Raymond Dice]

"Aia.." vastas Ray sellele. Mingid luud olid läinud raudselt. Noh samas oli Ray ise ka käeluid murdnud ja puha. Ray astus lähemale, üritades enda arust jõle kaval olla ja väikese petekaga palli ära röövida. Milles ta muidugi feilis. "Näe, siga lendab!" üritas kutt uuesti, näidates kuskile taevasse, lõbus naeratus huulil.

[Trevor Farro]

Trevor naeris: "ära nüüd muutu labaseks." Järsku keeras ta ümber ja sööstis palliga värava poole, lüües palli ilma igasuguse probleemita sisse. "Ole nüüd vähe rohkem mees palun," muigas Trevor, kui värava juurest eemale jooksis. Kuidas Ray seda mängu mängida tahtis? Kas üle väljaku joosta, et üks värav on reaalselt Trevi värav ja teine Ray oma või korra üle keskjoone joosta ja siis uuesti sama väravat rünnata. See teine varjant oli kahekesi mängides vähe levinum ja põnevam ka. Pall oli nüüd igaljuhul väravas ja täiesti Ray päralt hetkel.

[Raymond Dice]

"No ausalt oli põssa.." alustas Ray seletamist ja siis tormas Trevor juba värava poole. Pagan küll. Ray sörkis väravani, lüües palli võrgust välja. Palli enda ees lükates ehk siis.. ee.. triblades liikus kutt Trevorini. "Keskjooneni ja tagasi?" küsis ta igaks juhuks. Korvpallis ju käis sedasi, aga mine sa tea.

[Trevor Farro]

Trevor noogutas. Ta ise oli juba üle keskjoone sörkinud. Eks see oli ilmselt igas pallimängus suht nii. Või tegelt võib-olla ka mitte. Trevori ilme oli kaval. Kahju, et see palli tagasi saamine nii kuradi lihtne saab olema. Ja Ray hoiatas, et lööb talle jalgadesse. Lööb ta jaa. Trev oli jalka väljakul nagu fantoom siiski.

[Raymond Dice]

Kuni keskjooneni sörkis Ray suhteliselt rahulikult, jäädes siis natukene enne joont praktiliselt seisma. Tal oli mingit strateegiat vaja ju, sest puhtalt 'oskustega' ei teinud tema küll midagi. Ray liikus taas kiiremas tempos üle keskjoone ja tegi paraja ringi kuni ta Trevori suhtes nii jäi, et kutt oli tema ees ja Trev'i selja taga oli värav. Suund oli õige, nüüd oli vaja õige löögiga hakkama ka saada. Ray ootas ära hetke, millal Trevor palli ära hakkas võtma ja lõi selle kuti jalge vahelt läbi, silmitsedes siis hetke üllatunult palli, mis tõepoolest kaugemale, värava poole veeres. Õnnestuski või?!

[Trevor Farro]

Trev kortsutas kulme, kui Ray'l nii lihtne asi õnnestus ja ta sööstis pallile oma ülikiirusega järgi, tõrjudes selle hetk enne väravajoone ületamist väravast eemale. Hehhee, ei õnnestunud mees. Trev triblas nüüd palliga jälle keskjoone poole, nägu naerul. Oi, ta armastas jalkat.

[Raymond Dice]

Ray muidugi ei jõudnud Trevorile järgi ja värav jäigi saavutamata. Pagan küll. Kutt jooksis üsna kiires tempos keskjooneni, jäädes siis ootama. Nüüd hakkas juba võistlushimu talle ka kohale jõudma ja Ray üritas uute plaanidega lagedale tulla.

[Trevor Farro]

Trevor jooksis üle keskjoone ja silmitses Ray'd. Egas midagi, tuli teha äkkrünnak. Trev sööstis palliga värava poole, kasutades ära oma kiirust ja bootsasid. Mine tea, mille peale see Ray tulla võib.

[Raymond Dice]

Ray kortsutas kergelt kulme, heites oma strateegilised ideed kus see ja teine. Ta sööstis Trevorile järele, üritades samal ajal nuputada, kuidas palli kätte saada. Ja siis tuli talle suurepärane idee! Ray haaras kutil ümbert kinni ja tõstis ta endale sülle, jättes palli kus see ja teine. Siis jooksis ta Trevoriga kusagile eemale ja pani kuti sinna maha, joostes tagasi pallini ja lüües selle väravasse. Ray juubeldas võidukalt ja pidas siis maha väikese võidutantsu. Savi, et ta arvatavasti kõiki reegleid eiras.

[Trevor Farro]

Trevor ehmatas, kui Ray ta sülle haaras. Oota mida? Ja siis tüüp pani ta maha ja lõi värava. Trev naeris kõht kõveras. Sellist sohki polnud keegi veel teinud. Ja siis kutt tantsis ka veel eriti naljakalt. Jasonil oli ausõna tunne, et ta lämbub oma naeru kätte ära kohe. Tüübil oli ikka hea fantaasia, et ta sellise asja peale üldse tuli.

[Raymond Dice]

Ray sörkis rõõmsalt Trevorini, hakates samuti kergelt naerma, kui kutti seal sedasi irnumas nägi. "Üks-üks!" sõnas ta siis võidukal ilmel ja toonil. See värav ju luges, eks? Muidugi luges. Kohtunikke polnud ju. Sedasi hakkas talle see mäng küll väga meeldima.

[Trevor Farro]

"Nii ei või," naeris Trevor ja vaatas üles Ray poole. "Sa ei tohi mind sülle tõsta," lausus ta ikka veel naerdes. Jason tõstis oma käe päikese varjuks silmade ette. "Ma ei taha sinuga mängida, kui sa nii teed," naeris Myles. See oli ebaaus ju siiski.

[Raymond Dice]

"Miks ei tohi? Ma ei saa muudmoodi seda palli ära su käest ju," mossitas Ray. Noh, see mossis nägu püsis tal ees paar sekundit heal juhul, sest Trevori naermine tekitas ka talle väga lõbusa meeleolu. "Ma rohkem ei tee!" sõnas Ray, hoides selja taga sõrmi ristis. Nagu väike laps..

[Trevor Farro]

"Sa pidid mind jalgadesse lööma. Sellega ma arvestasin, aga mitte sellega, et sa mu sülle võtad," naeris Trevor ja ajas end püsti siis. "Jookseme parem niisama. "Või võidu," naeris Trev. Bootsadega ei saa joosta jooksurajal. No metsas ehk saab, aga staadionil mitte. Õnneks olid Trevil jooksutossud kaasas, sest ta oli enne ju sooja teinud ja värki. Ta vajas füüsilist koormust. Nii kaua oli ta pidanud niisama passima.

[Raymond Dice]

"Ma ei julge ju.. Äkki lõhun ära," sõnas Ray kurvalt. No tegelt ka.. Kellegi löömine mingi palli saamiseks oli suht jõhker. Noh, mitte, et ta meelega virutanud oleks, aga arvestades Ray jalkaoskuseid, ei oleks see kenasti lõppenud. "Okei!" haaras ta kohe sellest võidujooksmise ideest kinni. Jooksmises oli kutt hea. Ta tegi seda siiski igapäevaselt.

[Trevor Farro]

"Ma olen kohe tagasi," sõnas Trevor ja sörkis väljaku äärde, kus ta spordikott oli. Ta vahetas bootsad kiirelt jooksujalanõude vastu ja sörkis siis tagasi Ray juurde. Need olid tavalised jooksutossud, mitte naelikud. Jõudnud Ray juurde silmitses ta kutti hetke hindavalt. "Sadat või viitesadat?" küsis ta siis. Pikk maa oleks ägedam olnud. Sada oli nii mõttetu Trevori arust.

[Raymond Dice]

Ray jalutas aeglaselt Trevorile vastu, sest jooksurajad olid ju nagunii sealpool. "Mm.. Viitsadat," vastas ta siis. Eks see suht õnne peale minek oli, sest kutt polnud üldse sooja teinud veel, aga noh.. Jooksmises oli ta hea. Ray valis endale raja numbriga kolm ja sirutas end veidi, viies pilgu siis Trevorile.

[Trevor Farro]

Trevor valis esimese raja. Saatuseiroonia. Ta ei mõelnud üldse sellele, mis number rada tal on tegelikult. Siis kutsus ta sinna mingi tüdruku, kes veidi eemal raamatut luges, et too stardi ütleks. Nii oli ainult aus, kui keegi teine stardi ütleb. Kuna pakud olid seal olemas, võttis Trev parema stardi saavutamiseks madalstardi ja kui kõlas tüdruku hüüd, tormas Trev rajale. Tal oli kohe alguses edumaa. Tubli poiss nagu ta oli. Samas, ta oli enne sooja ka teinud.

[Sponsored content]