Re: I Want My Innocence Back

[Trevor Farro]

"Vahet pole," muigas ta. "Siiamaani koguaeg pudelist joonud," lisas kutt muiates. Kellelgi polnud nagu varem klaasidega probleeme tekkinud. Ta tundis ka end nagu alkohoolik juba. Koguaeg jõi ja alati otsa pudelist.

[Alice Carter]

Alice muigas lõbusalt ning istus voodi ette, toetades end seljaga vastu voodit. Ta keeras pudeli lahti ja võttis sellest suure sõõmu. Siis sirutas ta pudeli Trevi poole "Tule jaole," hetkeks käis tüdruku peast läbi mõte, et kas alkohol ja tabletid ja ebastabiilne seisund ikka on sobiv kokteil, kuid koheselt viskas ta selle mõtte ka peast välja. Vahet pole, saab, mis saab.

[Trevor Farro]

Trevor võttis pudeli ja kummutas mitu lonksu kurgust alla. "Sul muusikat pole?" küsis ta ringi vaadates. Võiks ju olla, vaikus oli veider. Trevor ulatas pudeli tagasi tüdrukule. "Millal sa viimati jõid üldse?" küsis Trev kergelt muiates. Kindlasti polnud tüdruk mõnda aega joonud. Ja kui ka oli, siis mitte nii palju, kui Trevor. Trev ei istunud veel, veel polnud selleks tuju.

[Alice Carter]

Alice mõtles hetke, võttis siis taskust oma telefoni ja tõusis püsti, et sahtlist kõlar võtta. Ta pani ühe playlisti peale. Trevoril ja Alice'il oli sarnane muusikamaitse, niisiis ei olnud Trevoril ilmselt neiu valitud muusikaga probleeme. Trevori teise küsimuse peale mõtles Al natuke "Liiga kaua aega tagasi." muigas ta. Huvitav, kas kusagilt vessari ka saaks?

[Trevor Farro]

Trevor noogutas rahulolevalt, kui muusika mängima hakkas. "Oled selline korralik meil nüüd jah," muigas ta kergelt. Vaevalt see mingiks põhjuseks oli, miks Alice joonud polnud. Küllap seisis selle taga mõni muu argument. Millal Trev viimati täis oli? Hmm. Eile. Karm. Millal ta viimati päeva täiesti kainelt mööda saatis. Liiga ammu aega tagasi. Samas Trevori ammu oli mingi nädal tagasi, nii et tegelikkuses see nii ammu polnudki.

[Alice Carter]

Alice turtsatas "Kui sul 24/7 valve peal on, siis ei saa ju muudmoodi." tõesti - tema ema ja kasuisa ei lasknud teda kodus hetkekski silmast ja väljas käis ta harva. Kõik tema vanad tuttavad justkui kartsid teda. Oma kunagise poiss-sõbraga läksid nad lahku, sest Alice ei suutnud talle kõigest rääkida ja tüüp ei suutnud kõike mõista. Alice läks Trevori juurde ja võttis tema käest pudeli, rüübates sealt ka ise.

[Trevor Farro]

"No seda küll jah," noogutas Trevor. "Siin sa kaine olema ei pea vähemalt," Muigas kutt ja pani oma käe ümber Alice'i, teisega võttis ta pudeli enda kätte ja tantsis siis tüdrukuga natuke, samal ajal ise juues. "Tahad rääkida millestki?" küsis Trev mõtlikult.

[Alice Carter]

Kui Trevor käe ümber Alice'i pani, asetas neiu oma käed noormehe õlgadele. "Jumal tänatud," naeratas tüdruk. Noormehe küsimuse peale kehitas ta õlgu "Hetkel küll midagi pähe ei tule," naeratas ta "Pealegi, nii võib Jack tööta jääda, kui me teineteisele kõik ära räägime,"

[Trevor Farro]

"Vahel on inimestega parem rääkida," muigas Trevor ja jõi uue lonksu rummist. Mingi aeglasem lugu hakkas mängima ja Trev tõmbas Alice'i kergelt endale lähemale. Temal oli mugav olla, Alice oli tüdruk ju. Neidisel endal võis, aga ebamugav olla. Küll ta siis ütleb, kui talle miski ei meeldi.

[Alice Carter]

Alice'il polnud midagi selle vastu. Pealegi polnud ta päeva jooksul väga midagi söönud ja nii hakkas rumm kergemini pähe. Neiu libistas oma käsi allapoole ja pani need Trevori seljale, toetades oma pea noormehe õlale. Trevori argumendi peale Alice muigas "Seda kindlasti," hoolimata kõigest pidi Alice end ju ka selleks sundima, et Jackile asjadest rääkida, oli ju too taaskord lihtsalt üks võõras. Trevor seevastu..Trevor oli sõber, hea sõber.

[Trevor Farro]

"Mis me siis teeme, kui me rääkida ka millestki ei oska?" küsis Trevor. Ta rüüpas taas paar lonksu rummist. Näis, et Alice'il seda palju vaja polnud, et keel lippama hakkaks. Või vähemalt kergelt pehmeks muutuks.

[Alice Carter]

Alice naeratas ja vaatas Trevorile otsa "Tantsime?" Alice otsustas hetkel mitte peale võtta. Igaks-juhuks. "Või kui sa tahad, võid sina rääkida. Ma olen igati valmis kuulama," sõnas ta, käed endiselt ümber Trevori.

[Trevor Farro]

"Ei, me võime tantsida," lausus Trevor ja jõi jälle mitu lonksu. Ta toetas enda pea Alice'i õlale ja liikus nii neidise keha vastas. Aeg-ajalt tõstis ta siiski pea, et veel paar lonksu võtta. Alkohoolik täielik ja mitte keegi ei näinud seda. Mitte keegi ilmselt ei usukski temast seda.

[Alice Carter]

"Sa ei peaks nii palju jooma," sõnas Alice, kui oli oma pea jälle noormehe õlale toetanud. Siis tõstis ta uuesti pea ja võttis noormehe käest pudeli, et sealt ka ise juua. Sitta kah, pole ju vahet kas ta joob end täiesti täis täna Trevoriga või homme üksi.

[Trevor Farro]

"Ära hakka," pomises Trev. "Joon palju tahan," lausus ta. Mis sel vahet oli? Kaine peaga ta oligi mingi nõme arg haavunud kutsikas. Täispeaga sai ta elu ikka nautida ka. Täispeaga unustas ta ebameeldivad sündmused ja keskendus sellele, mis hetkel juhtus, mitte sellele, mis kunagi oli olnud.

[Alice Carter]

Alice ei öelnudki rohkem midagi. Ta teadis, et ei ole mõtet sellist juttu ajada inimesele, kes teda niikuinii ei kuula. Alice ise ka ei oleks kuulanud. Neiu tõstis uuesti pudeli suule ja võttis sealt mõned suured lonksud.

[Trevor Farro]

"Sina ei tohiks juua. See ei sobi su jumega," naeris Trev ja võttis siis Alice'i käest pudeli, rüübates sealt mitu head suurt sõõmu.

[Alice Carter]

"Mis mu jumel viga on?" muigas Alice ja sasis ühe käega noormehe juukseid "Minu meelest on mu jume üsna okei," vaatas ta noormehele otsa. Pudelit ta veel tagasi võtma ei hakanud.

[Trevor Farro]

"Sul ongi hea jume. Liiga hea selle pudeli jaoks," muigas Trevor ja rüüpas jälle mitu suurt sõõmu rummist. Varsti ta kaanib selle pudeli ka üksi alla ja on maani täis. Ega tema täisolemisest enam palju puudu olnudki tegelikult. Keel oli ammu pehme juba ja kui ta tantsinud poleks, oleks ta seal naljakalt tuikunud.

[Alice Carter]

Alice võttis Trevorilt pudeli ja jõi sealt "Ma ei saa lasta sul kõike üksi ära juua," naljatles ta ja jõi veel. Ka Alice'i jalad ei kandnud enam hästi "Ehk peaksime me istuma?" muigas ta. Kui nad nii jätkuvad, siis nad varsti lihtsalt kukuvad pikali. Ja ilmselt põrandale, mitte voodile. Oleks vist pidanud istuma..

[Trevor Farro]

"Mis istuma," torises Trevor ja krahmas pudeli, rüübades sealt mitu lonksu. "Nüüd me läheme jooksma," teatas ta. See polnud eriti hea mõte, et kaks alaealist end täis kaanivad kahekesi ja mitte ühtegi kaine mõistusega inimest neil seal juures pole. Ilmselt tuleb sellest nüüd mingi jama. Kuid Trevor ei hoolinud. Ta jõi rõõmsalt edasi.

[Alice Carter]

"Joosta ma küll ei suuda," naeris Alice. Hea, kui ta kõndimisegagi hakkama sai, aga seda ei hakanud ta hetkel proovima, niimoodi Trevorile toetudes oli palju kindlam. Ja ilmselt tuleks sellest tõesti jama. Ning kui sellest jama tuleks, saaks Jack sellest teada ja nad mõlemad saaksid loengu ning Jack saab ta tabletid ära võtta. Seda küll ei taha..

[Trevor Farro]

"Kuule nüüd, lähme jooksma," palus Trevor ja liikus vaikselt ukse poole. "Siin on nii palav ja umbne," selgitas kutt. "Väljas on värske õhk," meelitas Jason. "Lähme nüüd," palus ta. Trev liikus aina lähemale uksele.

[Alice Carter]

Alice jäi keset tuba seisma ja hoidis Trevorist kinni "Ma teen akna lahti," sõnas ta lõbusalt "Me ei saa jooksma minna, kallike," naeratas ta "Me jääme täiega vahele ja siis oleme jamas," üritas Alice Trevorit veenda.

[Trevor Farro]

"Me ei jää vahele. Me ei jää kunagi vahele," lubas Trevor. "Aken on vähe," kinnitas ta ja püüdis tüdrukut ukse poole tõmmata. Raske oli teda sellises olekus ümber veenda. "Oo, lähme ujuma hoopis," tuli talle uus idee. Eelmine kord oli juba meelest läinud. "Vesi on täiega soe," oli kutt kindel.

[Sponsored content]