Re: I Want My Innocence Back

[Alice Carter]

Ka Al jättis lõpuks oma nutu, kuid ka tema ei liigutanud end. Nii oli seal hea olla. Turvaline. Ei olnud ohtu, et keegi tuleks ja neile liiga teeks. "Trevor," sõnas Alice vaikselt "kas me ei võikski siia nii jääda?"

[Trevor Farro]

"Siia? Nii? Igaveseks?" küsis Trevor vaikselt, täpselt mõistmata, mida neidis oma küsimusega mõtles. Aga miks nad siis ei võinud? Lihtsalt selle pärast, et ülejäänud maailm tahab oma eluga edasi minna?

[Alice Carter]

Alice noogutas. Ta tõstis pead ja vaatas Trevorit "See oleks ju hea?" sõnas ta küsivalt. Siis vaatas neiu ringi. Inimesi ei olnud väga palju liikvel. Kõik tundus kuidagi hämar ja kõhe. Tüdruk liibus tugevamini noormehe vastu. Nii oli soojem ka.

[Trevor Farro]

"Minu meelest mitte," arvas Trevor siiski. Olgu hetkel kui hea tahes, Trevor oli õppinud, et toppama jäädes saavad need halvad asjad su kõige kiiremini kätte. "Jahe hakkab," pomises ta mõne aja pärast. Talle ka ei meeldinud, et inimesi enam väga ringi ei liikunud. "Lähme kuskile sööklasse või midagi," arvas Trev. Sööklates oli alati inimesi. Kellelgi oli alati nälg ja isegi kui ei olnud, siis sööklas olid töötajad, kes seal ikka olema pidid.

[Alice Carter]

Alice noogutas ja ajas end püsti, ulatades siis Trevorile käe. "Paranoia?" küsis ta Trevorilt. Neiu ise ju teadis väga hästi, mida see tähendab, ta ise tundis end samamoodi. Viimasel ajal ei liikunud ta enam üldse üksinda ringi. Ta oli alati kas kellegagi koos või kusagil, kus inimesi oli palju.

[Trevor Farro]

"Kergelt," vastas Trev. Talle ei meeldinud ka üksi ringi liikuda. Veidi aega tagasi oli ta selle vea teinud ja vaata, kuidas see talle kätte maksis. Ei tasu kuskile üksi minna. Mitte kuskile. Trevor võttis Alice'i käest. Ta ei põiminud nende sõrmi omavahel vaid lihtsalt hoidis neidise käest ja hakkas siis söökla poole astuma. Iga kahtlasema krabina peale tõmbus Trevor kergelt pingesse. Et see hirm ka üle ei lähe kunagi. Samas, arvestades seda, mis just hiljuti juhtunud oli, oli see normaalne, et ta igasuguseid asju kartis.

[Alice Carter]

Alice jälgis Trevorit, kuid ka ta ise muutus kahtlaste helide peale ärevaks. Mööda neiu selga jooksid külmavärinad ja Alice vaatas kahtlustavalt ringi. Kuigi Trevoriga oli turvalisem, tundis Alice kõhedust. Tahtmatult pigistas ta õrnalt noormehe kätt.
Õige pea jõudsid nad siiski sööklasse. Alice võttis endale ühe mahla. Ta vaatas ringi: inimesi oli seal vähe, kuid siiski oli.

[Trevor Farro]

Trevor võttis endale ka mingi mahla. Otseselt ta midagi väga ei tahtnudki. Söögiisu nagunii polnud. Nad istusid kuskile lauda ja Trevor loksutas mahla oma klaasis. "Miks sa siia tulid üldse?" küsis Trev äkki. Alice oli ju neli kuud eemal kõigest olnud. Trev oli ainus vist, kes teda aeg-ajalt ikka näinud oli.

[Alice Carter]

"Jack arvas, et see tuleks mulle kasuks," sõnas Alice ja vaatas tähelepanelikult ringi "Pealegi teadis ta, et sina ka siin oled. Ja enne kooli algust natukene sotsialiseeruda poleks vist tõesti paha," mõtiskles neiu. "Muidu muutun veel üksinda kodus päris metslaseks," naljatles ta.

[Trevor Farro]

Trevor noogutas mõtlikult. "Jack soovitas mul ka siia tulla. Ütles, et sotsialiseerumine tuleb kasuks ja selline laager kulub mulle just ära. Kui ta vaid teaks, kui pange ta pani," pomises Trev. Samas, Chris oli seal ja Stifler, nüüd Alice ka ja siis veel Ray. Ühesõnaga, asi oli nagu hea, aga samas kiskus kuidagi kiiva jälle. Naljakas, kuidas ajalugu end pidevalt kordab.

[Alice Carter]

"Öeldakse, et igale halvale asjale järgneb kohe ka hea. Tuleks lihtsalt loota, et see nii ka on," vaatas Al Trevorit. "Ma arvan, et kui ma koju oleks jäänud, siis ma sügisel kooli ei jõuaks," sõnas ta pool naljatades.

[Trevor Farro]

"Mis mõttes ei jõuaks?" küsis Trev neidist täpselt mõistmata. Eksiks ära? Trev jäi vastust oodates kõrrega oma mahlaklaasis mängima. Ta vaatas Alice'ile küsivalt otsa.

[Alice Carter]

"Ma ei suudaks lihtsalt. See laageri siin on nagu ettevalmistus kooliks. Ma ei saa ju kooligi mindud, kui ma kogu aeg kardan." selgitas neid. Või läheks ta selle ajaga hulluks ja saadaks korda midagi lolli..Kuigi see võimalus oli väiksem, sest ta oli nüüd pideva jälgimise all.

[Trevor Farro]

Trevor noogutas. "Ma aiman, mida sa tunned," lausus ta. Ta ei kasutanud enam kunagi väljendit 'ma tean, mida sa tunned', sest tõde oli selles, et keegi ei saanud teada, mida teine täpselt tunneb. Trevor ei saanud teada, mida Alice tunneb, sest Alice oli tüdruk ja teda oli vägistanud Patrick. Trevorit oli vägistanud aga kaks meest, kes nägid ühesugused välja ja kellel ilmselgelt oli mingi vaimuhaigus.

[Alice Carter]

Ka Alice noogutas "Mis siin laagris üldse toimub?" uuris Alice. Ta oli sinna suht alles jõudnud ja tegelikult vajas ta midagi, mis ta mõtted reaalsuselt eemale viiks. Kasvõi lihtsalt alksi. Oota..Kui järele mõelda, oli neiu endale ju midagi kaasa pakkinud? Selle asja peaks üle vaatama.

[Trevor Farro]

"Mingid üritused," vastas Trevor. "Orienteerumisvõistlused olid ükspäev. Võistlused on igapäev põhimõtteliselt. Igasugustes erinevates asjades," selgitas Trevor. Ega seal muud vist ei toimunudki. "Pidu peo otsa on ka," lisas ta. Täis sai end iga natukese aja tagant kaanida igaljuhul.

[Alice Carter]

"Ja alksi jätkub ning alaealisi ei takistata?" küsis Alice. See oleks ju super. Mingile orienteerumisele neiu küll minna ei kavatsenud, sest see toimus ilmselgelt metsas ja rühmades ei ole ilmselt ka palju inimesi. Mingitest võistlustest osa võtmine ei tundunud ka ahvatlev. Eks tuleb siis lihtsalt kulgeda need kolm kuud.

[Trevor Farro]

"Ee, alksi peab ise sebima kuskilt ja alakaid passitakse," sõnas Trevor. Päris paradiis seal polnud. "Aga minul on siiani hästi läinud," muigas Trevor. Siiani. Selle alksi suhtes loomulikult. Ta polnud veel kuskil vahele jäänud. Mente poldud puhuma kutsutud.

[Alice Carter]

"Siis pole ju probleemi," muigas Alice ja rüüpas oma klaasist sõõmu. Ega ta ei pidanudki ju avalikult lõkke ääres jooma. Viimasel ajal piisas talle lihtsalt turvalisest kohast ka - oma toast näiteks.

[Trevor Farro]

Trevor raputas pead ja mängis oma mahlaklaasis oleva kõrrega edasi. Ta rüüpas viimaks ka ma mahlast lonksu. Oleks võinud hoopis kokteili võtta või midagi, oleks vähe huvitavam olnud, kui lihtsalt mahla lürpida.

[Alice Carter]

"Mis edasi?" uuris Al "Let's get wasted?" muigas ta siis. Ta ei saanud oma mõtteid kuidagi sellelt alksipudelilt oma asjade hulgas. Rumm ilmselt, mida muud ta arvas vaja minevat?

[Trevor Farro]

"Ma olen nii palju juba täis olnud siin, aga ma ei tea. Miks mitte," muigas Trevor ja kaanis oma mahla kiirelt kurgust alla. "Lähme?" küsis ta siis püsti tõustes. Kui juba siis juba kohe.

[Alice Carter]

Alice tegi ka oma klaasi tühjaks ja tõusis siis. "Davai," sõnas ta lühidalt, võttis Trevi käest ja kõndis üsna kindlal sammul sööklast välja.

[Trevor Farro]

Trevor sammus Alice'i kõrval. Ta suundusid majakeste poole. Trev ei teadnud, milline on Alice'i maja ja sestap lasi ta tüdrukul teed juhatada. Kui nad kohale jõudsid, lasi Trev neidisel enne tuppa astuda ja järgnes siis talle.

[Alice Carter]

Alice astus tuppa - tühi. Väga hea. Ta pani pea kõik tuled majakeses põlema ja otsis oma kotist siis rummipudeli, jättes sinna veel ühe. Ta polnud nii kaua aega juba joonud, sest kogu aeg oli kontroll peal. "Tahad klaase ka või pole vahet?" uuris ta Trevorilt. Tema enda jaoks ei olnud vahet.

[Sponsored content]