I Want My Innocence Back

[Trevor Farro]

Trevor istus sauna juures basseini lähedal. Tal oli ikka seljas pusa, seekord siis jälle punase-musta triibuline, mustad teksad ja lumivalged tossud. Nende valgena hoidmisega nägi Trev omajagu vaeva ka. Ta istus puudevarjus ja tõmbas suitsu. Nagu ikka. Täna oli mingi spordivõistluste päev ja kuigi Trev tavaliselt sellistest asjadest osa võttis, siis täna ta seda teha ei tahtnud ja kobis kuskile sauna juurde. Seal polnud väga kedagi hetkel ja nii sai ta rahulikult suitsu tõmmata.

[Alice Carter]

Alice avastas parasjagu laagriala ja kogu aja jälgis ta, et ta kuhugi liiga eraldatud kohta ei satuks. Jõudes saunadeni, heitis ta sinna pilgu. Pääris mõnus. Siis vaatas ta ringi ja märkas Trevorit. Tüdruk sammus noormehe juurde ja istus tema kõrvale. Mitte midagi ütlemata võttis tüdruk oma tumeda pusa taskutest suitsupaki ja välgumihkli. Alice süütas suitsu, tõmbas mahvi ja küsis lõpuks: "Kuidas sul läheb?"

[Trevor Farro]

Trev ohkas ja märkas siis lähenevat Alice'it. Whipii, Alice! Siiski ei sattunud ta elevusse vaid oli sama chill edasi. Alice'it seal näha oli siiski väga hea. "Sitasti. Sitemini isegi," pomises Trevor oma suitsu tõmmates. Ta vaatas maha. "Kõik laguneb koost. Kõik mille pärast ma selle kuradi psühhiaatri juures käin," pomises Trev.

[Alice Carter]

Alice tõmbas veel ühe mahvi ja raputas siis suitsu ära "Saan ma su heaks midagi teha?" küsis ta ja vaatas Trevorit. Noormees näis nii..Katki. "Ma olen alati siin, kui sa mind vajad, tead ju seda?" sõnas ta julgustavalt. Ta ei hakanud ütlema, et kõik saab korda - seda oli raske tema endagi puhul uskuda. Kui muidu tundis Al end kogu aeg natuke pinges, siis nüüd tundus talle, et maailm on hoopis turvalisem koht. Ehk oli asi selles, et neil oli üks psühhiaater? Nii oli ehk kergem Trevori juuresolekul end paremini tunda?

[Trevor Farro]

Trevor ohkas ja liibus Alice'ile lähemale, et talle midagi kõrva sosistada. "Mind kasutati ära jälle," sosistas ta. Neid esimesi kahte korda Alice ilmselt teadis. Trev tõmbus jälle eemale ja tõmbas mahvi oma suitsust. "Kuule, sulle kirjutati ju tabletid välja," sõnas ta siis mõtlikult.

[Alice Carter]

Alice võttis Trevori käe endale pihku ja põimis nende sõrmed. Lihtsalt niisama, midagi lisamata. Eirates Trevori teist küsimust, küsis Al: "Kas sa talle sellest rääkinud oled?" siinkohal viitas ta ilmselgelt psühhiaatrile. Alice'ile küll kirjutati tabletid välja, kuid neid võttes tundis ta end kui vati sees. Kõik oli udune ja ähmane. Need ei olnud just kõige parem moodus oma probleemidest üle saamiseks.

[Trevor Farro]

"Ei ole," lausus Trevor. "Ma ei suuda sellest oma lähedastelegi väga rääkida," pomises kutt. Ta tõmbas oma suitsu lõpuni ja viskas siis kustutatud koni maha. "Ma tunnen end nagu hoor," pomises ta vaikselt.

[Alice Carter]

Alice tõmbas endiselt enda suitsu, raputades sellelt aeg-ajalt tuhka. "Sa peaksid," sosistas ta ja läks Trevorile lähemale ning vaatas talle siis silma "See ei ole sinu süü, Trevor," sõnas ta. Ta teadis väga hästi, mis tunne Trevoril hetkel olla võib. Ta pigistas õrnalt noormehe kätt ja tõmbas siis suitsust viimase mahvi, kustutas selle ja viskas ära. "Sa ju tead seda, eks?"

[Trevor Farro]

Trevor raputas pead. "Nad, kes nad teavad, kõik ütlevad, et see pole minu süü, aga ma ei saa sellest aru. See juhtus ju minuga. Järelikult see on minu süü," leidis Trevor igati loogilise olevat. Kuidas Alice kohe aimas, et Trev end süüdistab?

[Alice Carter]

Alice'ile ei tulnud pähegi, et Trevor ei tea, mis Patrick talle tegi.. "See ei ole ju loogiline, et see sinu süü on," selgitas Al. Kui lind sulle õlapeale situb, siis ei saa see ju sinu süü olla. Alice muigas õrnalt oma totrate mõtete peale. "See on olukord, kus sa oled ohver, mitte süüdlane," sõnas tüdruk, hoidudes kasutamast sõna 'me'. Alles nüüd mõtles ta, kas Trev võis teada..

[Trevor Farro]

Trevor ohkas: "ma lihtsalt ei saa aru, kuidas." Ta silmitses Alice'it tähelepanelikult. "Äkki ma peaks koju minema ja teraapias käima hakkama jälle," pomises kutt. Kodus oli turvaline. Põhimõtteliselt. Siiski ei tahtnud Trevor sinna väga minna, arusaadavatel põhjustel.

[Alice Carter]

"See lihtsalt on nii.." sõnas Alice. "Ta peaks sel nädalal siia ka tulema," sõnas Alice "Jack, ma mõtlen," täpsustas ta siis üle. "Kui ma viimane kord tema juures käisin, siis ta lubas." seletas tüdruk. Kas Trev siis ei teadnud? Kas peaks talle rääkima? Dilemmad...

[Trevor Farro]

"Ta hakkabki siin käima nüüd?" küsis Trevor. No ja miks mitte, kaks ta patsienti ju vahtisid siin rõõmsalt. Või no mitte nii rõõmsalt. Trevor viis oma pilgu eemale. Ei, Trevor tõesti ei teadnud, keegi polnud talle ju rääkinud, kuigi Chris teadis. Ju ta ei pidanud seda oma asjaks rääkida.

[Alice Carter]

Alice noogutas "Ta ütles, et ei tea veel, kas ühe või kaks korda nädalas." selgitas ta. "Kes seda tegi?" küsis ta siis. Äkki keegi laagrist? Alice väristas õlgu. Tema ei oleks seda enam üle elanud. Kõik see, mis toimus saarel...See oli lihtsalt jube ja Alice ei suutnud seda kuidagi unustada. Iga kord, kui ta silmad sulges, nägi ta endiselt Patricku nägu oma silme ees. Iga kord, kui ta nägi tänaval kedagi, kelle välimus, kehahoiak või ükskõik mis muu meenutas Patrickut, jättis neiu süda ühe löögi vahele. Isegi siis, kui ta tundis ninas sama lõhnavett, mida Pat kandis..

[Trevor Farro]

Trevor noogutas. See oleks hea tegelikult. Trev ohkas küsimuse peale. "Sebastiani kaksikvend," vastas ta siis. Ja nii uskumatu, kui see ka pole, see tüüp oligi seal. Laagris. "Kuidas see pole minu süü Alice, kui see on juba kolmas kord," pomises Trev.

[Alice Carter]

Alice'ile ei jõudnud esialgu kohale, kuid siis talle meenus. Kurat. "Trevor.." sõnas ta sosinal. "Kui me saarel olime.." kogeles ta. Ta tundis, et ta peab sellest rääkima, samas ei teadnud ta, kuidas. Ta sulges silmad ja toetas oma pea puule "Mind vägistati, Trevor." sosistas ta ja tundis, kuidas pisarad tema silmadesse tõusevad. Kõik mälupildid kerkisid jälle ülesse. Kuidas keegi laagrilistest seda ei näinud? Kuidas sai see nii toimuda, et keegi midagi ei kuulnud?

[Trevor Farro]

"Mida?" küsis Trev. Kuidas see võimalik oli. Üheltpoolt oli Trevor õnnelik, et ta ainus polnud. Samas oli tal ka Alice'i pärast kurb. "Kes? Sebastian?" küsis ta kohe. Kes see teine selline pedofiil ikka olla sai.

[Alice Carter]

Alice raputas pead ja avas silmad, pisarad neist jooksmas, ja vaatas noormehele otsa. "Patrick.." sõnas ta vaevukuuldavalt ja jälgis hoolega Trevori reaktsiooni, sest ta ei osanud ettegi kujutada, milliseks see kujuneda võis.

[Trevor Farro]

Trevor tardus, see ei saanud võimalik olla. Patrick poleks elusees midagi sellist teinud. Tema Pätu ei teinud selliseid asju. Mingil hetkel hakkas Trev elama jälle ja ka hingama. Seda, et ta hinge kinni hoidis polnud ta ise märganudki. "See ei saa tõsi olla," pomises Trev vaikselt. Lihtsalt ei saanud ja kõik.

[Alice Carter]

Alice hammustas huulde, ega osanud midagi öelda. Ta vaatas endiselt Trevorit. "Ma ei oleks pidanud.." sosistas ta "Ma ei oleks pidanud sulle seda rääkima." Neiu tõesti juba kahetses seda. Ta ei tahtnud Trevorile haiget teha, kuid samas tundis ta, et ei saa ka seda enda teada hoida.

[Trevor Farro]

"Patrick?" küsis Trevor üle. "Kuidas?" küsis ta siis, pisarad ka tema silmadesse ronimas. Muidugi see tegi talle haiget. Nii kuradi palju tegi see talle haiget. Ta ei suutnud seda endiselt uskuda. Pat oli ju Sethiga koos ja värki. "Nad olid Sethiga," sosistas Trev.

[Alice Carter]

Alice neelatas "Ma ei tea, mis tal hakkas..Ma tõmbusin eemale ja tahtsin ära minna, aga.." Ta neelatas veelkord. Ilmselt ei peaks ta Trevorile kõike rääkima. Alice vaatas mujale ja pühkis pisaraid. Ta võttis oma käe Trevori omast ja tõmbas põlved lõua alla. Täpselt nagu siis, kui Seth teda lohutas. Seth..Alice'i silme ette tuli pilt surnud Sethist. Ja sellega koos ka mälestus surnud Patrickust.

[Trevor Farro]

Trevor nuuksatas. Nüüd nad siis nutsid kahekesi seal. Trev võttis Alice'i ümbert kinni. "Ma ei teadnud, et ta kunagi selline võib olla," sosistas Trev. "Ma armastasin teda," lisas kutt. Ta ei süüdistanud selles ealeski Alice'it.

[Alice Carter]

Alice ei tõmbunud eemale. Ta isegi ei võpatanud. Ta toetas hoopis oma pea noormehe õlale. Tüdruk ei jaksanud enam midagi öelda, see kõik oli niigi valus. Ja mida tal öelda oligi? Et Patrick ei teinud seda meelega? Et pole hullu, saab üle? Alice pigem vaikis, kui valetas.

[Trevor Farro]

Ja sedasi nad seal teineteise najal nutsid. Õnneks suutis Trev peagi oma nutu lõpetada, aga Alice'ist eemale ta siiski ei tõmbunud. Ta oli oma nutmisega ise juba nii harjunud. Viimasel ajal juhtus seda nii tihti lihtsalt.

[Sponsored content]