Re: Lõuna

[Trevor Farro]

Trevor raputas pead ja hakkas veel rohkem nutma, tõmmates oma käed Chrisi kätest lahti. "Mind..." ta nuuksatas, "see Sebastiani näoga mees," nuuksus Trevor. Seda ei saanud ju öelda. "Ma hakkasin vastu, ma ausalt püüdsin," nuttis Trevor ja taganes seljaga vastu seina, kuhu ta istuma vajus. "Sebastian vägistas mind jälle," pahvatas Trevor järsku ja siis vajus ta põrandale kägarasse. See kriimuline käsi tuleks kinni siduda, aga Trev sellele hetkel ei mõelnud.

[Christer Dice]

Ja ta ikkagi vägistati. Sisimas oli Christer vihane - ta tahtis selle tõpra, kes tema kutile nii teha julges, maha lüüa. Väliselt oli ta aga rahulik, kurb ja nukker. Miks just Trevor? Ta ei ole seda millegagi ära teeninud. Chris libistas end Trevi kõrvale istuma. Christer ei osanud Trevorile midagi öelda, ei osanud teda kuidagi lohutada. Ta ei osanud midagi teha. "Miks sa kardad, et ma sind vihkama hakkan? See polnud ju sinu süü." Chris vaatas vastasseina.

[Trevor Farro]

Trevor oli endiselt põrandal kägaras ja nuttis. Kulus tükk aega, enne kui ta nuuksed piisavalt vähenesid ja ta vastata suutis. "Sest ma olen mingi ärakasutatud narts," lausus Trevor. Mingi täielik ärakasutatud kalts, kes ei kõlvanud enam kellelegi. Ainult mingitele pedofiilidele käppimiseks. Ta peaks end igalt poolt lõhki lõikama, siis teda ehk enam ei taheta. Siis ei tahaks Chris ka teda enam. Trevor hakkas jälle veel rohkem nutma.

[Christer Dice]

"Ma ei hakka sind eales vihkama tegude eest, milles sina süüdi ei ole," lausus Christer. Ega see Trevori süü olnud, et ta nii nunnu on, et kõik teda tahavad. Chris tõusis põlvedele ja liikus Trevori ette. Ta võttis kuti käe, mida too äsja lõikunud oli ja silmitses seda. Verd nagu ei jookse, aga peaks igaks juhuks midagi tegema sellega? Christer tõusis, et kapi juurde minna ja sealt esmaabikarp võtta. Seejärel põlvitas ta Trevori kõrvale, võttes uuesti tema käe enda kätte. Mingi vesiniklahusega puhastas ta oma kuti haavad ära ja sidus sideme ümber. Ehk veab ja nendest ei jää arme, kuigi see oli vähetõenäoline. "Luba mulle, et sa ei tee endale teadlikult enam mitte kunagi viga," palus Christer.

[Trevor Farro]

Trevor nuttis seal põrandal kogu selle aja, kui Chris ta haavu puhastas ja käe kinni sidus. Ta rahunes mingil hetkel natuke. Võib-olla said lihtsalt pisarad otsa või midagi. Ta ei lausunud midagi selle lubaduse peale. Ikka veel tahtis ta oma nägu sodiks lõigata. Selle lõikumise eesmärk polnud otseselt endale viga teha, ta tahtis selle ACAS #1 sealt käepealt lahti lõigata lihtsalt. Ära kustutada kuidagi.

[Christer Dice]

See vaikimine ei meeldinud Chrisile. Sellest sai järeldada vaid üht. Pisarad tungisid vägisi Christeri silmadesse. "Trevor," sosistas Christer,"palun."

[Trevor Farro]

Trevor ajas end vaikselt põrandalt istukile ja silmitses Chrisi. "Ma suudlesin Rayd," lausus ta tuimalt. Ta ei teadnud, kust see tuimus nüüd tuli järsku. Tal oli endal ka halb sellest, kui rõve ta olla võib. "Ütle nüüd, et sa ei vihka mind," pomises Trev vaikselt. See kõlas, nagu ta lausa tahaks, et Chris teda vihkaks.

[Christer Dice]

See oli Christerile valus hoop. Üks asi on, kui tullakse peale, teine asi on, kui ise minnakse. "Miks sa teed nii? Kui sa minust lahti saada tahad, eks jäta siis maha, mitte ära sisenda mulle, et ma sind vihkan, et ma seda ise teeks. Ma ei hakka sind kunagi vihkama. Ma armastan sind, Trevor. Ma ei suuda sind vihata. Isegi kui ma tahaks, ma ei suuda." Christer peaaegu karjus. Chris tõusis püsti ja virutas jalaga piki kappi, milleolev lamp põrandale kukkus.

[Trevor Farro]

Trevor istus tummalt ja kuulas, kuidas Chris karjus. Ta isa karjus ka. Ja siis virutas ta vastu kappi ja Trevor võpatas. Ta isa oli vägivaldne ja karjus. Ja nüüd karjus Chris ja see oli tema enda süü, et Chris karjus. Ta oli Ray'd suudelnud. Ta istus seal liikumatult, suutmata uskuda, et Chris endast välja oli läinud. No reaalselt ta veel ei karjunud vaid tegi kõvemat häält, aga karjumisest plnud palju puudu. Trevor jõllitas tuimalt ühte suvalist punkti, isegi pisaraid ei voolanud ta silmadest. Hoor! Ta oli täielik hoor! Ta ei väärinud Chrisi. Trevor ajas end aeglaselt püsti, ta heitis hetkeks pilgu lambikildudele ja tõmbas siis oma spordikoti voodi alt välja, hakates oma riideid sinna toppima. Ta ei väärinud Chrisi, ta oli kutile nii palju haiget teinud. Ta olekski pidanud kuskil metsas Sebastiani sugustega elama. See oleks talle sobilik koht.

[Christer Dice]

Chris vaatas hetke, pilt pisaraist udune, kuidas Trevor asju pakkima hakkas. Seejärel istus ta voodiäärele, toetas küünarnukid põlvedele ja langetas pea, et käed kuklale toetada. Ta nuttis hääletult. "Sa jätadki mu maha?" küsis Christer nuuksudes, hääl talle omaselt vaikne ja rahulik. Chrisi ainus õudusunenägu saabki tõeks?

[Trevor Farro]

"Sa ei vääri mind," pomises Trevor. Ta ei nutnud. Veel. Trevor sai riietega ühelepoole, nüüd veel ülejäänud asjad. Ta astus vannituppa. Kraanikauss oli ikka veel verine ja Trev jäi end peeglist vaatama. Ta ei jõudnudki oma nägu sassi lõigata. Veel. Ta võttis vannitoast oma kraami ja astus nendega tagasi elutuppa ja viskas need spordikotti. Chris isegi ei takistanud teda. Ju siis nii pidi minema. Miski Trevori sees hakkas aina rohkem ja rohkem närima.

[Christer Dice]

Christer tõmbas kätega üle näo, kuivatades niimoodi oma märjad põsed ära. See ei olnud mingi põhjus ju. "Ma ei vääri mitte kedagi. Ma olen selleks liiga mõttetu tüüp," lausus Chris. Kutt jälgis Trevorit, kui too vannituppa läks. Ei olnud vaja, et ta midagi rumalat teeks. Christer ei mõelnudki Trevorit takistada. Kui väga ta ka ei tahtnud, et kutt teda maha ei jätaks, ta ei sundinud teda endaga koos olema. Ta teab, mis tunne on olla koos kellegagi, kellega sa olla ei taha.

[Trevor Farro]

Trevor raputas pead. "Mina olen see, kes ringi hoorab," pomises ta. "Sa väärid midagi palju paremat," lausus kutt ja vaatas siis toas ringi. Ta tõmbas oma spordikoti lukud kinni ja tõstis läpaka koti voodile, hakates läpakat ja muidu juhtmeid sinna toppima. Ta ei tohtinud veel murduda, kuigi sisikond tõmbus juba kokku. Kangesti oleks tahtnud oma südame enda seest välja rebida, sest see tegi nii kohutavalt haiget.

[Christer Dice]

Mis kasu oli põskede kuivatamisest, kui uued pisarad kohe asemele voolasid? Christer ei suutnud enam pealt vaadata, kuidas Trevor oma asju pakib ja läheb...kuhu? Kuhu ta läheb? Chrisile jõudis alles nüüd kohale, et Trevor reaalselt pakib praegu asju ja kaob. Ta tõusis püsti ja puges voodi ja Trevi vahele ja pani oma käed sõrmseongusse ümber kuti. "Ma tahan ainult sind," nuuksus Chris," minu jaoks ei ole sinust paremat." Christer liibus Trevorile lähemale ja suudles teda. Christer lootis, et see suudlus ei jää neil viimaseks. Lootis, et Trevor ei lähe ära.

[Trevor Farro]

Trevor tõstis oma käed Chrisi puusadele ja hakkas samuti nutma. Nüüd ei suutnud tema ka end enam koos hoida. "Aga..." hakkas ta ütlema ja siis Chris suudles teda. Trevor liibus Chrisile lähemale ja suudles teda vastu. Pisaraid aina enam juurde voolamas. Ta libistas oma käed ümber Chrisi. Pea hakkas jälle ringi käima, nagu siis, kui ta enne kokku oli kukkuud. Ta polnud vahepeal ikka veel söönud ja nüüd oli jälle nii palju pingeid üles kruvitud.

[Christer Dice]

Trevor suudles Chrisi vastu. See on hea märk. On, eks? Christer lõpetas suudluse, kuid ei lasknud Trevorit veel lahti. "Palun, ära mine," palus ta. Nüüd ta teadis, et Trev ei taha tegelikult minna. Ta armastab Chrisi ega taha talle enam haiget teha ja see sunnib teda lahkuma. Nüüd Christer teadis.

[Trevor Farro]

Trevor raputas uimaselt pead. "Ei lähe," lausus ta ja siis kaotas ta jälle teadvuse. Tore eit oli ta ikka küll. Kaks korda ühe õhtu jooksul teadvust kaotada. Kuid eks ta ise oli süüdi ka. Midagi söönud ta endiselt polnud ja puhanud ka korralikult mitte. Nüüd oli pilt eest läinud ja õnn oli, et ta Chrisi kätevahel teadvuse kaotas. Muidu oleks ta oma pea vastu kapinurka ära löönud ilmselt.

[Christer Dice]

Christer jõudis just naeratada, kui Trevor järsku kokku kukkus. Naeratus kuti näolt oli hetkega pühitud. Chrisil polnud aimu ka, mida ta nüüd tegema peab. Ta oli hetkega paanikas. "Trevor," lausus Christer, hääl värisemas. Ta peksis õrnalt kuti nägu,"Trevor!" Chris pani kuti ettevaatlikult voodile lamama, võttis siis veepudeli, mille ta enne Ray voodile loopis ja valas selle sisu Trevile näkku. "Tee nüüd silmad lahti, tee nüüd silmad lahti, tee nüüd silmad lahti..."korrutas Chris vaikselt.

[Trevor Farro]

Trev ei reageerinud kuidagi. Alles siis, kui talle vett näkku valati, avas ta vaevaliselt oma silmad. Jälle see jõuetus. Ta tõstis eriti aeglaselt oma käe ja tõmbas sõrmedega üle näo. Chris oli seal õnneks. Seega kõik oli hästi. Ta püüdis end istuli ajada, aga ei jaksanud. See jõuetus valitses üle kogu tema keha. "Ma pean," pomises ta, aga sõnad takerdusid kuskile. "Chris," sosistas Trevor ja ta silmad vajusid ise kinni jälle. Ta rebis need kuidagimoodi lahti, aga need vajusid jälle kinni. Nagu keegi vajutaks need kinni.

[Christer Dice]

Christer hammustas näris oma alahuult, olles täiest närvis. Täielik paanika. Trevor peab...ta peab mida? Christer viskas pudeli maha, võttis ühe klassi, täitis selle vannitoas külma veega. Kraanikauss oli endiselt verine, mis tuletas Christerile meelde, et Trevor kaotas verd. Ta läks Trevi juurde tagasi. Ta aitas kuti istuma ja toetas teda. "Joo!" käskis Chris, asetades klaasi talle huulile. Kui ta organism nõrk on ja toitaineid vajab, siis ajutiselt on hea, kui vähemalt juua saab? Midagi sellist nagu bioloogiast meenus. Millal Trevor viimati sõi üldse? "Sa söönud oled?" küsis Christer.

[Trevor Farro]

Trevor jõi klaasi ilusti tühjaks. Küsimuse peale raputas ta pead. "Ma pean sööma," lõpetas ta viimaks oma lause, olles 100% kindel, et asi on mitte söömises. Ega ta tõesti polnud ammu söönud. Ja nüüd kogu see stress ka. Voodi oli märg ja ta nägu ja särk olid ka märjad nüüd.

[Christer Dice]

Christer pani klaasi kapi peale. "Ma toon sulle midagi sööklast," lausus Chris. Ei tahtnud tegelikult Trevorit üldse üksi jätta, aga mis sa ikka hädaga teed. Selle pärast, et Trev praegu märjas voodis on, poolmärja särgi ja näoga, Chris üldse ei muretsenud. Vesi, mille Chris Trevorile näkku kallas, polnud külm. Trevoril on nüüd natuke ebamugav olla seal voodis, aga ehk ongi parem - võib vähemalt kindel olla, et ärkvel püsib. Christer tormas kämpingust välja ja läks sööklasse ja tellis Trevorile süüa. Lasi ilusti karpi panna, et ikka kaasa saaks võtta. Närv oli koguaeg sees, kartis, et äkki Trevor kaotab teadvuse jälle.

[Trevor Farro]

Kui Trevor taas voodil lebas, vajusid ta silmad kinni. Kutt tundis rinnus pitsitust ja ta pea käis ringi, kuid see kõik oli ilmselt söömatusest tingitud. Ta ohkas ja jäi Chrisi ootama. Uni hakkas vaikselt ligi hiilima ja Trevor tahtis magama ära vajuda. Väsinud oli ta ka parajalt. Vaene väike kurnatud kutt.

[Christer Dice]

Christer naases üsna pea tagasi kämpingusse. Trevor lamas seal silmad suletuna. "Trevor," lausus Chris vaikselt ja istus tema juurde voodile. Ta pani toidukarbi ja mahlapaki enda kõrvale voodile ja aitas Trevi istuma tagasi. Ta avas toidukarbi ja andis kahvli oma kuti kätte.

[Trevor Farro]

Trevor rebis jälle oma silmad lahti, kui kuulis Chrisi häält. Ta istuma saades ei võtnud ta kahvlit vaid põimis hoopis oma käed ümber Chrisi ja kallistas teda, tahtmata iial lahti lasta. Ta süüdistas endiselt ennast kõiges ja tahtis, et Chris teaks, et ta armastab teda ja on tema nimel valmis kõigeks. Ta ei tahtnud eemale tõmbuda, tal oli isegi toidust savi.

[Sponsored content]