Re: Saabumine

[Christer Dice]

OT: Ma mõtlesin pigem seda, et...umbes, et las peded olla olemas, aga miks just Chris?

Christer hingas sügavalt sisse. Noh, see selgitas. Chris ei öelnud midagi. Mida sa oskad selle peale kosta, kui kuuled, et sinu kutt peksis su lähedaimat sugulast terve jalkatiimiga. Enam üldse ei imesta, et Raymond Trevorit ei salli. "Ja põhjus on nagu kõikidel teistel - lihtsalt niisama?"

[Trevor Farro]

"Jah," vastas Trevor veel enam nutma puhkedes. Ta oli siis ju teine inimene olnud. Ta polnud siis osanud mõelda. Kas Chris on nüüd pahane või koguni vihane? Trevor kartis kõige enam siin maailmas jääda ilma Chrisist. Ta ei saanud ju Chrisist KA ilma jääda. Patist ta juba jäi. Igaveseks.

[Christer Dice]

Chris pühkis taas Trevori pisaraid. Christeri jaoks on Trevor koguaeg väike ja armas ülbik olnud. Kutt nägi nii süütuke välja. Kui Christer poleks näinud, kuidas Trev Sethile kallale läks, oleks tal päris võimatu uskuda, et Trev on võimeline kedagi peksma. Aga see kallaleminek oli põhjusega - Trevor oli armukade. Ja ta läks üksi, mitte kambaga. Chris ei osanud endiselt midagi kosta.

[Trevor Farro]

"Palun anna mulle andeks," sosistas Trevor. See ju luges ka midagi, et ta seda kahetses. Ja kui väga vaja siis ta palub Ray'lt ka andeks. Aga ainult siis kui seda on väga vaja.

[Christer Dice]

"Mina ei ole see, kellelt sa andeks paluma pead," lausus Christer. See oli Trevori minevik, mis ei puutunud põhimõtteliselt üldse Chrisi. Oli, mis oli. Peaasi, et enam ei ole. Vaevalt see Trevor, kes praegu Chrisi ees seisab, üldse kunagi niimoodi lambist kellelegi turja kargab.

[Trevor Farro]

Trevor ohkas, ta ei tahtnud või ei julgenud kuti ees vabandada. Chrisi ees veel, aga mitte Ray ees. Trev puges jälle Chrisile lähemale.

[Jessica Star]

"Kas te hakkate öösel kämpingutele kontrolle korraldama?" hõikas Jess Musklimäele. Suvaline küsimus, aga ta tahtis seda teada.

[Christer Dice]

Chris pani oma käed kutile ümber ja vaatas kaugusesse. "Lähme saali tagasi ka?" küsis Christer, jättes otsustamise Trevorile. Kui kutt sinna minna ei taha, siis nad ei lähe. Trev oli täna niigi emotsionaalselt liiga kurnatud. Pole vaja teda sundima olema seal, kus ta ei taha.

[Trevor Farro]

"Olgu, lähme," noogutas Trevor. Ta pidi siiski tugev olema ja üle saama oma jamadest eksole. Olema üle kogu sellest jamast. Chris oli seal, talle toeks ja nii oli hea.

[Christer Dice]

Christer võttis Trevori käest ja suundus siis saali tagasi. Stan ja tema kambajõmmid olid endiselt laval. Chris vajus sinnasamasse ukse kõrvale mööda seina istuma. Tühi kõht tuletas end meelde ja uni oli ka - ta ei jaksanud seista enam.

[Trevor Farro]

Trevor ehmus veidi, kui Chris kuskile alla ära kadus. Ta istus kuti kõrvale. "Äkki sa tahad sööma minna hoopis," pakkus Trevor. Seal rahva seas olles hakkas Trevil kergelt halb. Söök polnud üldsegi nii halb mõte.

[Christer Dice]

Christer toetas oma pea Trevori õlale, kui too tema kõrvale istus. "Tahan," lausus kutt ega näidanud märkigi sellest, et ta mõtleks seda, mida ütles. Ta lihtsalt ei viitsinud liigutada enam.

[Trevor Farro]

"Aga lähme siis," naeratas Trevor ja toetas oma pea vastu Chrisi pead. Ka tema ei näidanud mitte mingisugust soovi üles enese liigutamiseks. Seal oli täitsa hea istuda, aga samas tema kõht ei korisenud ka veel.

[Christer Dice]

"Lähme," lausus Chris ega liigutanud endiselt. Ta sulges oma silmad ja avas need koheselt, kui taipas, et ega tea seal väga magama jääda ei taha. "Lähme," kordas Christer ja tõstis siis oma pead. Ta ajas end püsti ja ulatas siis Trevile käe.

[Trevor Farro]

Trevor haaras Chrisi käest ja tõmbas end püsti. Nad võtsid koos suuna kohviku poole. Trevor hoidis peaaegu, et Chrisi küljealla. Ta oli hetkel natuke klammerduv. Ilmselt polnud ta nutuhoog veel täiesti üle läinud ja see võis iga hetk tagasi tulla.

[Raymond Dice]

Ray viis pilgu naasvale paarikesele ja astus sammukese eemale, kui need seal üksteise otsa kokku vajusid. Kutt oli endiselt pahur. Või vähemalt üritas olla. Tahtis olla.

[Christer Dice]

Trevor ei olnud mitte hetkel, vaid üldse viimasel ajal klammerduv. Chrisi jaoks oli see nii mõistetav - ju Trev tundis end turvalisemalt nii või midagi. Kohvikusse jõudes, kõndisid nad letini. Christer lappas menüüd. Kõht oli nii tühi, et ta ei osanud midagi validagi. Ta pidi ikka õnnelik olema, et ta kohvikus on, mitte sööklas, kus valik veel suurem. Menüü lappamisest kopp ees, lükkas ta selle eemale ja tellis päevaprae - mis iganes selleks ka pole - ja apelsinimahla. Muud mahlad lihtsalt juua ei kõlba, isegi mitte suure januga.

[Trevor Farro]

Trevor tellis sama ja maksis arve. Mahlad anti neile kätte, aga söögid lubati lauda tuua. Trev võttis oma mahlaklaasi ja viis siis nõutu pilgu Chrisile. Tema ei teadnud, kuhu istuda. Tal üsna savi ka. Peaasi, et Chris rahul oleks, aga vaevalt temalgi mingeid erilisi kohaeelistusi oli.

[Gregory Sanches]

Stan suunas oma silmad Shakirale. Nad polnud sellest rääkinud, kuid mehed võisid ju tube kontrollida, kui selleks vajadus tekkis. Niikuinii olid nad ise kordamööda valves. Mis siis väike ring teha ja noori kontrollida. ''On selleks vajadus?'' Uuris mees üle saali oma silmi viies, kui nüüd oma kõval häälel üle saali kajada lasi. Noored võisid ju ise ka arvamust avaldada võimis?.

[Jolene Dulane]

Jolene oli kokkusaamisele hilinenud. Vaikselt tõmbas ta saali ukse lahti ja üritas märkamatult siseneda, jäädes tagapool olevate inimeste taha seisma. Ta kuulis poolt sellest, mida keegi laval rääkis. Kahtlaselt tuttav hääl. Jolene tõusis kikivarvukile, et näha, kes seal laval räägib, tundus nagu ta teaks seda. Järgmisel hetkel ei teadnud tüdruk ise ka, mis temaga juhtus. Tal hakkas korraga pea ringi käima, süda läks pahaks, liblikad olid kõhus. Ta astus kaks sammu tagasi ning koperdas seljaga vastu seina, jäädes sinna šhokeeritult seisma. Ta ei suutnud mõeldagi. Stanley oli seal. Tüdruk oli arvanud, et nad mõlemad on enda eludega edasi läinud. Stan kindlasti oligi. Jo oli ka arvanud, et ta on üle saanud sellest kõigeist, kuid nüüd mõistis ta, et ta ei saa sellest kunagi üle. Mis oli Stanis nii erilist, et Jolene sisemus ja mõistus hulluks läksid. Ta tahtis ju oma elu elada! Ja ta oli arvanud, et siin laagris ta saabki! Kuid ei. Mees oli jälle seal. Kõik kordus. Just nagu oleks nad jälle saarel.

[Zane Wyman]

"See kõik on üsna veider," lausus Zane vaikselt Mattile, kellele ta enda käe ka ümber oli pannud. Zane tundis ennast väga hästi, kuigi nähes kõiki neid teisi saatusekaaslasi, tundis ta kuidas tema psüühika jälle kõikuma lööb. "Ma arvasin, et suudan sellest täiesti üle olla, ma ju ometi teadsin, et teised ka siia tulevad," lisas ta samuti vaikselt, "kuid tegelt tuletab teiste nägemine just kõike meelde." Zane jättis mainimata, et see tuletab meelde, seda, et alguses oli neid palju rohkem. Kõik need surmad.. Z sulges korraks silmad ning kui ta need uuesti avas, oli ta jälle rahunenud ning vahtis Stanley poole, kes laval midagi veel seletas.

[Matthew Stifler]

Stifler noogutas nõustuvalt. "Neid on siin nii palju..." ütles ta ringi vaadates. Just neid, kes õnnetuses olid olnud. Stanley, Jolene, Chris, Trevor... ning nüüd nägi ta mitmetes kohtades ka Patricku ja Sebastiani, mis siis, et nad olid surnud. Poiss võpatas, ning suunas pilgu Stanley'le. Tubade kontroll oleks fun.

[Zane Wyman]

Zane ei lausunud enam midagi, lihtsalt vaikis ja lootis, et see kõik juba läbi saaks. Ta tundis nende kõikidega sellist lähedust, et ta lausa ei talunud seda ja kuigi tegelikult ei tundnud ta ju kedagi niiväga. Lihtsalt üks episood nende elust oli samasugune. Samas jälle oleks tahtnud ta neid kõiki kallistada. Imelikud tunded valdasid teda. Ning ta ei olnud endas nii kindel, kas see ühine laagri värk oli ikka nii hea mõte olnud, kui see alguses oli tundunud.

[Matthew Stifler]

Nüüd, kui ta juba korra oli näinud Patricku ja Sebastiani nägusid, nägi ta isegi, et Shakira muutus Sebastianiks. Poisi hingamine muutus raskemaks, ning hetkega oli ta ennast Zane'i haardest sõnagi lausumata vabastanud, et saalist välja söösta. Ta ei tahtnud neid enam näha. Väljas, värske õhu käes, vajus poiss trepile istuma, sõrmed dressika taskus inhalaatori ümber põimitud, ning üritas rahulikumalt hingata. Ta ei tahtnud Sebastiani pärast astmahoogu saada, ei.

[Jessica Star]

"Ei! Mind lihtsalt huvitas," vastas Jessica ausalt. Tõesi, see küsimus tuli eikusagilt. Tegelikult ajas see mõte naerma, kuidas musklimägi peab külg ees kämpingusse minema. Liiga palju filme.

[Sponsored content]