Re: Saabumine

[James Michelle Smith]

James jalutas koosviibimisruumi täpselt siis, kui mingi suurem hulk suuri, temast peaaegu 2 korda pikemaid mehi sealt välja jalutas. "Wowh," sõnas ta kulmu kortsutades ning seisis siis üksi, aga samas suure rahvahulgaga ümbritsetult ruumis, pilk lavale pööratud. "Kas ma jäin väga hiljaks?" küsis ta oma kõrval seisvalt noormehelt/neiult (keegi, kes arvab, et see on hea idee, võiks mulle vastata ).

[Raymond Dice]

OT: ma siis päästan sind.

"Midagi olulist maha ei maganud vähemalt," sõnas Ray pilku hetkeks neiule viies. "Need tüübid rääkisid, et hakkavad metsas passima ja et me ära ei ehmataks, kui relvaga vastu tulevad. Mingid õppused või midagi," tegi kutt lühikese kokkuvõtte.

[James Michelle Smith]

Ot: Ole sa tänatud Raymond!!

James noogutas ning pööras siis pilgu lavalt talle vastanud noormehele. "Mhm, selge. Aitäh sulle," sõnas ta naeratades, lootes, et noormees ei pahanda, kui teda kohe sinatakse. "James," tutvustas tütarlaps end ning sirutas ka käe, et asi ametlikum oleks või nii.

[Raymond Dice]

"Aa ja süüa saab.. Mingi kell.." lisas Ray mõtlikult kulme kortsutades. Oli see nüüd kümneni või kaheksani? "Ray," sõnas ta kätt vastu võttes, surudes seda õrnalt. "Huvitav nimi," pidi kutt mainima.

[James Michelle Smith]

"Mingi kell on hea variant," muigas James ning surus siis noormehe kätt vastu. "Huvitav nimi ja veel huvitavam tüdruk," naeratas tüdruk nüüd ning lasi poisi käest lahti siis. "Kas ainult mulle tundub, või siin hakkab kõik lõppema?" küsis ta huuli torutades. "Sest ausalt öeldes ei viitsi ma siin eriti enam olla... Sest.. Mul on.. ee.. Klaustrofoobia!" lausus neiu pikkamisi, algul sõnu otsides ning siis säravalt naeratades, kui ta õige sõna leidis. Ilmselgelt otsis James lihtsalt ettekäänet ruumist lahkumiseks ning ta uskus, et ka Ray saab sellest aru.

[Raymond Dice]

"Kohvikus saab ööläbi näiteks," muigas Ray. "Eks seda ole näha, kui huvitav sa oled," sõnas kutt, muie naeratuseks venimas. Enesekindel küll, jaa. Küsimuse peale vaatas Ray ruumis veidi ringi ja noh.. tundus tõesti, et seal midagi vähemalt hetkel ei toimunud. "No siis tuleb sind küll kiiremas korras välja toimetada," sõnas kutt täitsa tõsiselt, viies veidi ehmunud pilgu tagasi Jamie'le.

[James Michelle Smith]

James noogutas tõsiselt. "Jaaaa," sõnas ta vaikselt ja jällegi tõsiselt. "Sest muidu võib midagi.. ee. .juhtuda," lisas ta ning ohkas siis. "Toimeta mind kiiremas korras välja," lausus tütarlaps veel ning manas siis näole tõelise 'mul-on-nii-sitt-olla-ja-paanikahoog-on-ka-ja-kohe-vist-suren' ilme. See oli vägagi usutav. Ilmselt vaid Ray võis märgata tütarlapse pilgus ka väikest naeratust. See oli imeväike, kuid olemas.

[Raymond Dice]

Ray turtsatas lõbusalt, kuid läks siiski selle ülimalt tõsise olukorraga kaasa, haarates pikema jututa neiu sulle. "Laske läbi! Hädaolukord!" hüüdis ta endale teed rajades. Kuigi neid ja ust lahutasid umbes kaks inimest. Nalja peab ju saama. Ray sammus kiirelt õue ja pani Jamie siis uuesti oma jalgadele seisma, toetades teda kergelt. "Jääd elama?" küsis ta murelikult.

[James Michelle Smith]

Ray süles olles, jätkas James oma dramaatilist mängu ning õue jõudes ohkas neiu, justkui oleks surmav kuul temast mööda tuisanud. "Ja, ma usun küll. Aitäh sulle, mu sangar valgel hobusel," jätkas neidis hetkeks veel oma näitemängu, näol tänust nõretav ilme ning käed tugevalt poisi omasid hoides. "Kuidas ma saaksin sind küll tänada?"

[Raymond Dice]

"Minu vaev oli tänu jaoks liialt väike, mu.. leedi," sõnas Ray väikese kummarduse saatel, hoides naeruturtsatust tagasi. Lõbus muie pääses siiski ta huulile. Damn.. Aga Ray kaitseks võib öelda, et ta oli muusikust surfar, mitte Jamie sugune pro näitleja.

[James Michelle Smith]

James naeratas nüüd. "Okei, kuna me koos sealt ruumist põgenesime, peaksime oma paha-olemiste rida ka koos jätkama," sõnas ta. "Mis nüüd teeme?" küsis Jamie laialt naeratades. "Poiste valik," lisas ta, nagu 80ndate tantsupeol, kus tantsukaaslast said kordamööda nii poisid kui tüdrukud valida.

[Raymond Dice]

"Ma ei tea, kui eriline paha-olemine see nüüd on, agaa.. Süüa tahaks," teatas Ray viimaks, kerge muie taas huulile tekkimas. See kadus sealt üldse harva ja siis ka vaid leiama naeratuse tõttu. Kutt oleks küll midagi põnevamat välja pakkunud, aga tal oli juba enne selle saalis tsillimise algust kõht kergelt tühi olnud ja noh.. Ega see olukord just paranenud polnud ju.

[James Michelle Smith]

Jamie noogutas. "Jaa, ma nõustun sinuga täielikult. Kõtuke teeb veitsa korr-korr küll," lausus ta muiates ning vaatas siis ringi. "Ja see kohvik või asi on meil... kus?" küsis ta nüüd naerdes Ray'lt.

[Raymond Dice]

"Kõtuke.." kordas Ray kergelt naerdes. "Ossa vaene väikseke küll jaa.." lausus kutt, nagu räägiks beebiga. Palju puudu ei jäänud, et ta tüdruku põski näpistama hakkaks või miskit. "Ee.. See hoone seal," sõnas kutt siis õigesse suunda viibates, lastes käel kohe alla langeda. Sõrmega polnud viisakas näidata ju.

[James Michelle Smith]

Jamie naeris ning noogutas siis. "Aga lähme siis mammuma," jätkas ta oma titekeelt ning raputas siis naerdes pead. Küll ta ikka võis totu olla.

[Raymond Dice]

"Ma pole ainult kindel, kas seal neid beebipüreesid ja asju ka on.. Aga kui kenasti küsida, siis küll nad pudrustavad sulle kõik ära," muigas Ray maja poole suundudes.

[Jolene Dulane]

Greg muigas endamisi, kui neidise nägu nüüd täpsemalt vaadelda sai. ''Gregor.'' Lisas ta kiirelt, kui silmadega siis kaks musklimäge endast mööda lasi, ning pöördus siis kulm kortsus neidise poole tagasi. ''Misjaoks meil siin mingid ihukaitsjad olema peavad. See on noorte laager for god sakes!'' Avaldas ta kiirelt oma arvamust, kui end taaskord vastu seina toetas, ning silmad Jolene'ile kinnitas.

"Ma ei tea," vastas Jolene, kes oli ikka veel ehmunud. Lausa šhokis, kuid ta rahustas ennast mõttega, et ta ei pea ju meest isegi nägema enam. Too elab metsas ning Jo võib lihtsalt enda majas olla?! Kõik need kuud. Kerge. "Mul on kõht tühi," mainis tüdruk nüüd ja naeratas kergelt. "Lähme võtame midagi?!" pakkus ta siis. Miks mitte uusi sõpru soetada endale, kui ta juba sinna kohale oli tulnud.

[James Michelle Smith]

"Parem oleks, et on," mossitas tütarlaps nüüd ning naeris siis valjult. Polnud eriti sobiv ühel 19-aastasel tüdrukul mossitada ja mängida, nagu ta oleks väike laps, aga ega Jamesi see eriti ei huvitanud. Ta jalutas Raymondi kõrval maja poole, kus väidetavalt oli kohvik.

Ot: kas me kolima ei peaks? oleks meil endal lihtsam ja teistel ka .. ei?

[Raymond Dice]

OT: https://summercamping.forum.co.ee/t75-ray-ja-jamie-lasid-ka-jalga#1798

[Sponsored content]