Õhtul

[Chandra Blu]

Aeg oli juba üsna hiline. Päike oli taevavõlvil juba madalale vajunud, paistes veel laisalt ning oranžikalt, visates oma kiiri venivalt üle maa. See valgus paistis kohati ka metsavahel ning see vaatepilt oli kena ja lummav. Päikesevalgus värvis kõik punakas-kuldseks - maapinna metsa all, puude tüved, kõik.

Rahulikult endale sigaretti süüdades, toetas Chandra ennast vastu ühe jämedama puu tüve seda poolt, kuhu päike kenasti peale paistis, ning silmitses rahulikku ümbrust. Ta oli tavaliselt küll rohkem rahva keskel ja nii, kuid viimasel ajal olid tekkinud neidisele hood, mil ta eelistas väiksemat ja vaiksemat seltskonda. Selle puudumisel sai ta muidugi ka üksi hakkama.

[Raymond Dice]

Ray kõndis mööda metsarada, oksad jalge all praksumas. Tal polnud lihtsalt midagi teha. Chris ja Trev kudrutasid kahekesi ja noh.. Nunnud olid nad jaa, aga mingi hetk viskas taoline vaatepilt kergelt üle küll. Ja seetõttu oligi Ray end viisakalt välja vabandanud ja metsa kõmpima tulnud. Kuti käed olid teksade taskutesse surutud ja seljas oli tal vaid valge maika. Õnneks oli väljas üsna soe.

[Chandra Blu]

Chandra nipsas harjumuspärase liigutusega sigareti otsast tuhka vähemaks ning tõmbas siis uue mahvi, ise kogu selle tegevuse juures, olles oma pea kuklasse ajanud, läbi puuvõra taevast vahtides. Kuid kaua nõndaviisi vahtida ei kannatanud. Puu kindlalt seljataga või mitte, viimaks hakkab pea ringi käima.

Neidise silmad suundusid lõpuks tagasi ümbrusele; Chandra toetas sigaretti vastu huuli ning tõmbas mahvi; ning ta märkas, et polnud ainukene, kes sellel kellaajal metsa ära eksinud oli. Kerge muigega jälgis Blu veidikene eemal kõndivat noormeest, suitsetades rahus edasi.

[Raymond Dice]

Ray tõstis viimaks okstega kaetud teelt pilgu, vaadates pisut ringi. Muidugi ei jäänud sedasi too neiu ka temale märkamata. "Lastel on uneaeg," tögas kutt seisma jäädes, lõbus muie huulil. Nähes suitsu tüdruku käes, tõmbus Ray nägu korraks krimpsu. Suitsetamine talle ei meeldinud.

[Chandra Blu]

"Ja ometi, sa ei maga," vastas Chandra muiates, noormehe tögamise peale. Oh ei, tema ise võis väljas olla nii kaua, kui süda kutsus. Nähes, kuidas noormehe nägu kergelt krimpsu tõmbus, kergitas Blu viivuks kulmi, enne kui tema nägu selgines. "Häirib sind?" küsis neidis, kergelt sigareti poole viidates.

[Raymond Dice]

"Mu lapsehoidjal on tegemist, nii et ma sain aknast välja ronida," õigustas Ray end, sammudes neiule lähemale. "Ei häiri. Lihtsalt.. Ei poolda selliseid asju," sõnas kutt naeratades. Tema ei tulnud ka kellelegi õpetama, kuidas nad oma elu elama peaksid.

[Chandra Blu]

"Uuu," Chandra silmad tõmbusid kergelt kissi ning ta hammustas endale alahuulde, "on väga kuri tädi?" küsis ta järgmisel hetkel, enda tumedate silmade kissitamist lõpetades, selle asemel neid tavalisest veidikene suuremateks tehes. Mitte selliselt jubedalt, vaid armsalt ja kartlikult.

Kuuldes noormehe vastust, muigas Blu vaikselt, tõmbas siis veel ühe mahvi ning kustutas sigareti ära. "Öelnud siis kohe sedasi," sõnas ta naeratades ja tõmbas kergelt käega läbi juuste, et sealt eemaldada paar puukoore tükki, sellest, et ta oli ennist vastu puud toedanud.

[Raymond Dice]

"Oleneb tujust. Lapsehoidmine käib piitsa ja prääniku meetodil," muigas Ray ja astus tüdruku ette, võttes ta juustest siis ühe valge väikese sule ära. Arvatavasti oli seegi kuskilt puu küljest tulnud. "Käisid linnupesi rüüstamas?" uuris kutt sulge kahe sõrme vahel keerutades.

[Chandra Blu]

"Ja kumba sinu puhul siis rohkem kasutama peab? Oled tõesti nii pai poiss, et saab präänikutega päevasel ajal läbi, aga kui tuleb uneaeg, siis on vaja piits appi võtta?" uuris Chanrda huule torutuse saatel.

Kui noormees tema juustest midagi eemaldas, kergitas neidis kulmi ning naeratas siis vildakalt, nähes et tegu oli sulega. "Mhmh," vastas tütarlaps agaralt noogutades ning vastu enda kõtukest patsutades. "Kõht läks tühjaks," selgitas ta õlgu kehitades ja hammustas siis kahetsevalt alahuulde. "Saagist jäin siiski ilma."

[Raymond Dice]

"Täpselt nii! Maailm on liiga põnev, et pool elust maha magada," sõnas Ray innukalt noogutades ja puhus sule siis minema. "Vaesed linnud," lausus kutt kurvalt, kuigi oli üsna raske tõsiseks jääda. "Miks nii?" küsis ta neiu viimase lause peale.

[Chandra Blu]

"Õige mehe jutt," noogutas Chandra tunnustavalt. Tütarlaps kohendas kergelt enda punast maikat, mis tal seljas oli, tõmmates veidikene alumist äärt, et see kõhu pealt niivõrd ei kortsuks.

"Noh. Mul läks kõht tühjaks, seda sa juba tead. Siis ma nägin seda pesa sealt kolmanda oksa peal. Koheselt tuli praemuna isu peale. Või googelmoogeli," neidis hammustas endale õrnalt alahuulde, "Kuid ma ei tulnud selle pealegi, et praegusel ajal enam kindlasti pesas mune ei ole. Ma ei ole eriti osav mõtleja tühja kõhuga." Blu naeratas tagasihoidlikult ning kehitas siis õlgu.

[Raymond Dice]

"Ja sellise lihtsa asja peale ei tulnud, et kuskilt sööklast või kohvikust praemuna otsida endale?" uuris Ray kergelt naerdes. Väga huvitav jutuke iseenesest. Hea kujutlusvõime oli neiul küll. "Mõtle.. Sa oleksid väikesed vaesed linnupojad oma õhtusöögiks muutnud," noomis Ray.

[Chandra Blu]

"Ma ei oska mõelda, kui mul kõht tühi on!" Chandra tagus jalgadega kaks korda vastu maad ning tegi jonnivat nägu, justkui oleks ta solvunud, et noormees seda laused juba esimesel korral tähele ei pannud ning nüüd seda veel talle nina alla hõõrus.

Kuuldes kuti järgmiseid sõnu, vajus neidis näost veidi ära ning ta toetas ennast kergelt ilmetu pilguga vastu puutüve. "Ma ei söö enam kunagi," lausus ta tuhmilt otse enda ette vaadates, justkui oleks talle kohale jõudnud, milline koletis ta oli.

[Raymond Dice]

Nüüd hakkas Ray küll laginal naerma. Tüdruk käitus täpselt nagu kolmeaastane ja lisaks sellele, et taoline asi armas oli, pakkus see kutile ka nalja. "Einoh.. Süüa võid ikka. Lihtsalt mitte mune otse pesadest," lohutas kutt.

[Chandra Blu]

Neid sõnu kuuldes, vaatas Chandra noormehele otsa, alahuul kergelt pruntis, nagu hakkaks ta nutma. "Aga kui ma ei taha enam?" küsis ta vaikselt, peaaegu murduval häälel.

Tütarlaps turtsatas ning tõukas ennast puutüve toelt lahti. "Oh, ei, asi pole pooltki nii hull," sõnas ta pead raputades, "See on palju hullem," täpsustas Chandra muigega ning silmitses siis noormeest. "Blu," sõnas ta naeratades, enda kätt ette sirutades, kui ta end tutvustas.

[Raymond Dice]

"Siis on natuke pahasti," muigas Ray. Kuti huuled kaardusid naeratuseks, kui tüdruk end kenasti tutvustas. Ta võttis neiu käe vastu ja hakkas juba enda nime ütlema, kui mõistis, kuidas need kokku kõlavad. Nagu mingi totakas DVD. Ray hakkas taas naerma.

[Chandra Blu]

Neidis juba ootas, et noormees ennast vastu tutvustaks, kui too tema käe vastu võttis. Kui viimane aga selle asemel naerma kukkus, tõmbusid Chandra kulmud kergelt kortsu. "Eee?" küsis ta ebalevalt. See ei olnud ju nii naljakas, egaju?

[Raymond Dice]

"Vabandust.." suutis Ray lõpuks öelda. "Ma ei naernud sinu nime üle. Lihtsalt mina olen Ray ja kokku tuleb Blu-Ray, mis ajas mind naerma," selgitas kutt, lastes neiu käest viimaks lahti.

[Chandra Blu]

Kuuldes noormehe selgitust, turtsatas näitsik nüüd isegi viivuks naerma. See oli tõepoolest kummaline ning naljakas kokkusattumus. "Noh, Blu on tegelikkuses mu perekonnanimi, aga enamik kutsuvad mind selle kaudu," tunnistas Chandra. Võib-olla sellepärast, et tema tegelik nimi kõlas nii kummaliselt või mõnel muul põhjusel, kuid tegelikkuses ei olnudki neidis kunagi nendele tagamaadele päris pihta saanud. Oli lihtsalt nõnda välja kujunenud.

[Raymond Dice]

"No sa võid mind täringuks ka kutsuda. Siis oleme võrdsed," muigas Ray. "Mis su eesnimi siis tegelikult on?" uuris ta siiski. Äkki teadsid seda hästi vähesed (väheusutav) ja siis ta sai lahe olla.

[Chandra Blu]

"Täringuks? Tõesti?" kordas Blu, ees täpselt selline ilme, nagu ei tahaks ta millestki eriti aru saada. Nojah, seda pole varem ette tulnud. On küll olnud kordi, kus ta on kedagi lusikaks kutsunud, aga.. jah.

"Hmm, see on Chandra," vastas tütarlaps ning naeratas siis vildakalt. Mitte nimi, mida kohtaks igapäev, kuid neidis oli rahul. Rohkem rahul, kui sellega, et vanemad tahtsid talle aldselt Luna nimeks panna. Seda ei oleks teismeline üle elanud.

[Raymond Dice]

"Täringuks jah. Raymond Dice, teie teenistuses," sõnas Ray galantse kummardusega, lõbusa naeratus huulil. Räägi veel veidratest nimedest siis.. Aga tema oli rahul. Eks tögada sai teda küll, aga muidu polnud hullu.
"Chandra.. Väga ilus nimi," lausus kutt täitsa ausalt. Omapärane vähemalt.

[Chandra Blu]

"Võib-olla mõni teine kord. Praegult sobib mulle Ray ka," teatas Chandra siis mõtlikult, näole säravat naeratust vedades. Kuuldes komplimenti enda nime kohta, naeratas tütarlaps endiselt ning kehitas kergelt õlgu. "See tähendab Kuud," täheldas neidis vaikselt ning mudis siis ühe käega teise käe peopesa.

"Liigume ehk natukene?" pakkus Blu siis välja. Nõnda ühe kohapeal keset metsa seistes hakkas lihtsalt juba veidikene jahe, kui päike oli juba niivõrd madalale vajunud, et enam tema kiired otse peale ei paistnud ning õhu temperatuur madalnes kergelt.

[Raymond Dice]

"Öölaps oled?" uuris Ray kerge muigega ja noogutas siis, vaadates hetke ringi. "Kus suunas?" küsis ta igaks juhuks. Äkki tüdruk tahtis veel sügavamale metsa jalutada. Kuigi mine tea, kui kaugele neil minna on lubatud üldse. Vaevalt, et erilisi piire samas on. Nii noori seal ka polnud, kel mõistusest puudu tuleks.

[Chandra Blu]

"Just nimelt," vastas Chandra noogutades ning naeratas siis kergelt. Noormehe küsimuse peale viipas tütarlaps suvalises suunas ja hakkas ise sinnapoole liikuma. Laagri väljakule tagasi nad igatahes ei liikunud, seda tüdruk teadis.

"Mis sind tegelikkuses sellisel kella ajal metsa tõi?" küsis näitsik uudishimulikult. Kurja lapsehoidja tädi seal ju tegelikkuses ilmselgelt ei olnud ning muidugi ei olnud kutt seal ka samadel põhjustel, miks Chandra ise.

[Sponsored content]