Re: Piljard

[James Michelle Smith]

Jamie muigas ning asetas kii lihtsalt lauale. Ei tundunud, et see mäng kuhugi viiks. Küsimusi saab esitada ka ilma vahepeal palli löömata. Tüdruk võttis Nathani käe ning juhtis ta õrnalt ühele diivanile enda kõrvale istuma. "Hmm," sõnas tütarlaps ning tõmbas jalad enda alla rätsepistesse. "No, minumeelest on see üsna veider, et ma ei suuda tavaliselt istuda, ma istun peaaegu alati rätsepistes," muigas James. "Ja mu käed käivad liiga tihti läbi mu juuste," leidis tüdruk veel ühe. Vaikus. "Jah... ma ei tea, rohkem ei oska täheldada. Et neid näha, peab minuga ilmselt koos elama," naeratas Michelle. "Nii et sisemine ilu ei tähenda sulle absoluutselt mitte midagi?"

[Nathan Bellamy]

Nathan kõndis nagu kuulekas koer Jamesi järel diivanile. Poisi üks jalg toetas vastu maad, teine jalg oli aga väänatud esimese jala alla.
Tüdruku küsimuse peale vastas ta: "Ka sisemine ilu on väga tähtis. Näiteks, kui ma ei saaks selle perfektse tüdrukuga läbi, sest ta ei mõista mind või meie huumorimeel ei kattuks, siis arvatavasti ka tema välimine ilu langeks. AGA, et seda sisemist ilu märgata, on vaja välimist. Ehk siis, ilma üheta teist ei saa."
Ta vaikis hetke ning jätkas: "Kokkuvõttena siis, hea välimus minu silmis peab olema, sest mulle juba meeldivad ilusad inimesed aga, et see ilu ka kestaks, peaks ka temas sisemust olema. Kindlasti on inimesi, kes minuga ei nõustu aga seda erilisem mina," ning ta kergitas kulme.

[James Michelle Smith]

James noogutas. "Su jutt on täiesti loogiline," sõnas ta. "Aga mulle isiklikult meeldivad ennekõike sellised noormehed, kes mu naljadest aru saavad ja mu otsekohesust hinnata oskavad ja üleüldse pole minumeelest koledaid inimesi olemas," seletas tüdruk ka enda vaatevinkli lühidalt üle. "Su kord," sõnas ta nüüd naeratades.

[Nathan Bellamy]

Nathan mõtiskles hetke ning siis küsis tõsisel toonil: "Kas sinu elus on hetkel kedagi erilist?" Nathan jäi sügavalt silmitsedes tüdrukut vaatama.

[James Michelle Smith]

James muigas ning noogutas siis. "Jap, Michael, ta on suurepärane," sõnas neidis ning ohkas. "Ei oskakski endal paremat vanemat venda tahta, kui tema," lisas neidis ning hakkas naerma. "Tegelikult ei ole, kuigi kõik mu sõbrad on erilised - muidu ma nendega ei suhtleks," lausus tütarlaps nüüd veidi tõsisemalt. "Sul õdesid-vendi on?"

[Nathan Bellamy]

Nathani ilme tõsines veelgi, kui kuulis jaatust. Poiss isegi ei teadnud miks. Kui aga lisandus lause teine pool, et see on tema vend elavnes ka Nathan.
"Olen pere ainuke laps. Ning ka see aia taha läinud," naljatles Nathan.
"Nii siis, mis on olnud kõige haledam "pick-up line", mis sinu peal on proovitud?" oli Nathani järgmine küsimus.

[James Michelle Smith]

Jamie naeris taaskord. Või et aia taha läinud...
"Pick-up lause... Haledam.. No ükskord üks poiss ütles mulle, et kui ma oleksin mäki hamburger, siis mu nimi oleks McBeautiful," naeris James. "Ja paar nädalat hiljem ütles üks noormees, et mul tundub hea maitse olevat, et kas ma läheksin temaga homme mööblit ostma." Jamie oskas ainult muiata. Jah, haledaid pick-up lauseid oli olnud palju. "Üks kutt aga arvas, et ta on tõsine kepimees. Kõigepealt ütles, et ilusad jalad, mis kell nad avatakse ja hiljem küsis, kas ta tohib oma Renaulti minu autopesulasse parkida..." James turtsatas. "Täielik ass-hole..."
Michelle tõmbas käega läbi juuste. "Milles väljendub see, et sa aia taha oled läinud?"

[Nathan Bellamy]

Nathan ainult naeris kõvahäälselt kaasa nende lausete peale, mida tüdruk nimetas.
Järgmine küsimus Nathanile ei meeldinud. Tal tekkis kaitserefleks ning ta suhtus sellesse küsimusse naljatades: "No ma ei tea, esimest korda nägid sa mind endaga rääkimas. See juba peaks näitama, et midagi on valesti."
Et teemaga kiiresti edasi minna, küsis ta esimese ettetuleva küsimuse: "Mis on su lemmik värv?"
Küsimuse vastusele aga poiss väga ei keskendunud. Millegi pärast oli tal tekkinud mingi imelik halb tunne. Nagu ta oleks häbenenud oma varasemaid tegusid selle tüdruku ees ja just tema arvamus oleks Nathanile korda läinud.

[James Michelle Smith]

"Hmm," sõnas James vaikselt Nathani vastuse peale ning torutas huuli. Selge, teema, mida ei tohi puudutada. Jamie naeratas, lootes, et ehk Nate muutub jällegi rõõmsamaks ja vabamaks. "Sinu silmade värv," sõnas ta. "Võib tunduda nagu cheesy pick-up lause, aga tegelikult ka. Ma olen ammu otsinud endale sellist värvi mantlit, täpselt sellist, aga vat ei leia..." Jamie naeratas ning kehitas õlgu. "Ilusad silmad on sul," lisas ta veel ning jäi mõtlema. "Mis su telefoninumber on?"

[Nathan Bellamy]

Nathanile mõjus see lause turgutavalt. Ta tõstatas pea ning ilmselgelt muutusid ka tema silmad suuremaks.
Ta tänas tüdrukut komplimendi eest ning liikus talle vaikselt lähemale.
"Ma arvan, et sellele küsimusele tasuks kirjalikult vastata."
Jamesile juba päris lähedal olles, nõjatus vaat et päris tüdruku peale, sirutas siis käe pikalt diivani kõrval oleva kohvilaua poole, haaras sealt salvräti ning nõjatus tagasi oma kohale.
Jäi siis tüdrukule otsa vaatama, ühes käes salvrätik ning küsis: "Sul pastakat on?".

[James Michelle Smith]

James vaatas peale Nathani lüket toas ringi ning märkas teisel pool diivanil oleval kapil pastakat. "Jah, on," sõnas ta ning tegi täpselt samamoodi, nagu Nate, et pastakat kätte saada. Pastakani jõudnud, puhus ta õrnalt mööda poisi kaela alla ning istus siis oma kohale. "Palun," sõnas ta sõbralikult naeratades.

[Nathan Bellamy]

Nathan naeratas selle peale ning siis toetus salvrätikuga oma põlevele, et saada tugevamat toest numbri kirjutamiseks.
Number kirjutatud, ulatas ta selle Jamesile, kuid ei kavatsenud sellest kohe lahti lasta.

[James Michelle Smith]

James võttis salvrätikust kinni ning tõstis siis pilgu sellelt Nathanile. Tüdruk muigas. Salvrätik oli talle, tema ei pidanud sellest lahti laskma. "Aitäh?" sõnas ta peale mõnehetkelist vaikust ning naeris. Ta ei teadnud, mida teha, et see number enda kätte saada.

[Nathan Bellamy]

Siis aga küsis Nathan: "Mis on sinu number?" lastes salvrätikust lahti.
Ta ulatas pastaka neidise kätte, sirutas oma peopesa tüdruku poole, andes märku, et sinna võib tüdruk oma numbri kirjutada.

[James Michelle Smith]

James muigas, pistis salvrätiku endale taskusse ning võttis siis pastaka. Ühe käega hoidis tüdruk Nathani kätt paigal ning teise käega, vasakuga muide, kirjutas ta poisi peopesale oma numbri. "See on minu number," sõnas ta naeratades ning pani siis pastaka enda taga olevale diivanilauale. "Hakkad mulle nüüd iga päev helistama?"

[Nathan Bellamy]

Nathan naeris tüdruku märkuse kohta ning lausus naljatleval sarkastilisel toonil: "Jaa, iga päev. Kui ma ei leia sind üles, siis kohe helistan."
Siis tõsindas ta tooni ja sõnas: "Tegelikult öised nilbed kõned on toredamad." ning noogutas selle peale "targalt" pead.

[James Michelle Smith]

Jamie naeris. "Jaa, mulle meeldib öiseid kõnesid vastu võtta," sõnas ta ning muigas. "Päris tõsiselt. Mu vend helistab mulle iga nädal vähemalt korra öösel. Nii oskame me kõige rohkem üksteisega rääkida," lisas tüdruk ning tõmbas käega läbi juuste. "Ma loodan, et ma su numbrit ära ei kaota," muigas neidis ning pistis korra käe teksade tagataskusse - jep, olemas... veel. "Mul selline komme olulisi asju ära kaotada."

[Nathan Bellamy]

"Noh, mina sinu numbrit juba naljalt ei kaota," samal ajal visates pilku oma käele. "Seega nüüd lisandun ka mina sinu öiste suhtlusinimeste hulka."
Seejärel täiendas ennast: "Öösel on tõesti kuidagi vabam rääkida. Nagu öeldakse - öös on asju." Viimast lausepoolt rõhutas ta salalikul häälel.

[James Michelle Smith]

Jamie muigas ning noogutas. "Jap, sul õigus. Öös on asju," sõnas ta ning pilgutas silma. Seejärel hakkas neidis naerma. "Mulle üldse meeldivad sellised spontaansed asjad..." lisas tüdruk mõtlikult ning avas siis korraks suu. "Aga ma ei too sulle ühtegi näidet, sest muidu sa saad liiga kiiresti teada, kuidas mulle muljet avaldada," muigas neidis nüüd kavalalt.

[Nathan Bellamy]

"Mis mõttes? Ma polegi veel muljet avaldanud?" küsis Nathan naljaga pooleks ja lisas: "Ma sain siiski mängus ühe palli sisse, see on päris suur asi."
Siis lähenes ta tüdrukule. Nende näod olid lähestikku, kuid Nathan hoidis õrritavat vahet.
"Kas sind suudelda oleks piisav spontaansus mulje avaldamiseks?" küsis, hoides endiselt imepeenikest vahet.

[James Michelle Smith]

"No olgu, piljardikunn, sa suutsid mulle selle ühe palliga muljet avaldada küll," naeris Jamie ning raputas siis muiates pead. Nathan oli lõbus noormees. Kui poiss talle aga lähenes, kehitas tüdruk õlgu. "Ma ei tea... ilmselt mitte... Ma hakkaks hoopis arvama, et sa suudled tüdrukuid esimesel kohtamisel. Playaaah," vastas tüdruk muiates. Ega see tegu talle eriti muljet poleks avaldanud, aga ilmselt oleks see talle siiski meeldinud.

[Nathan Bellamy]

Nathan tõmbus peale sellist vastust külmalt eemale.
"Noh, eks tuleb siis oodata järgmise "kohtinguni."" vastas selle peale Nate.
Nathan arvas, et just seda oli tüdruk tahtnud. Ta tundis väheke piinlikust selle üle, et ta sai tüdruku poolt saadetud signaalidest valesti aru.
Nathan hakkas seejärel lihtsalt kätega vastu oma jalgu rütmiliselt patsutama.

[James Michelle Smith]

James hakkas naerma ning pani siis oma käe poisile põsele. Tüdruk lähenes ning libistas ühe jala üle Nathani jalgade, nii et ta põhimõtteliselt istus kaksiraksi noormehe süles, kuid ei toetanud keharaskusega tema peale. "Ma tegin nalja, tolake," sositas tüdruk ning suudles õrnalt ja lühidalt Nathanit. Peale paarisekundilist suudlust tõmbus neiu taaskord eemale, kuid jättis ühe jala üle poisi jalgade.

[Nathan Bellamy]

Nathan oli väheke kohkunud ja segaduses tüdruku teost. Selle vastu ei olnud tal aga midagi ning tema näole tekkise n-ö uhkustav naeratus.
Nathan toetas ühte oma kätt enda peal olevale tüdruku jalale.
Ta vaatas tüdrukule otsa ning küsis: "Ja mis me järgmisena ette võtame?"

[James Michelle Smith]

James kehitas õlgu. Tal polnud õrna aimu ka, mida nüüd ette võtta. "Räägime juttu?" pakkus ta. Miks mitte? "Või mõtled midagi huvitavamat välja?" uuris tütarlaps ning toetas oma pea vastu diivani seljatuge. Nathanil pilku hoides pidi James lihtsalt naeratama.

[Sponsored content]