Lõbus koht, kus aega viita

[Matthew Stifler]

Matthew väljus kusagil kaheteistkümne paiku päeval kämpast, ning suundus parkla poole. Ta tahtis autost enda kaamera ära tuua, ning pilte ka teha. Niisama mälestuseks võinii. Mitte, et mälestused kõik väga toredad oleks.
Poiss avas kaugemalt juba auto uksed, ning sinna jõudes avas juhiukse ning võttis tagumiselt istmelt enda kaamerakoti. Ta peaks auto välja vahetama, kaheukseline muutus juba masendavaks. Kuid see oli hea.
Ukse sulgenud ning lukustanud, läks ta kaamerat kotist võttes parkla ääre poole, kus pingile istus ning siis varem klõpsitud pilte vaatama hakkas.

OT: Kutsutud rahvas.

[Edgar Blackthorn]

Imekombel oli Edgar leidnud vaba aja ja eemaldus laagrist, et suunduda parklasse ja lihtsalt hinge tõmmata. Miskipärast tõmbas see koht teda kuigi seal ei olnud isegi erilist vaadet, mida loodusearmastaja nautida saaks.
Ta keerutas sõrmede vahel oma energiajoogi pudelit, vaadates aeg ajalt seda ning rada, midamööda ta aeglaste sammudega edasi kõndis. Kuidagi harjumatu oli olla, kui kõik asjad on tehtud ning mitte millegist pole kinni haarata. Kui tal oleksid mõned sõbrad siin, siis oleks ta ilmselt nendega praegu.
Ta jõudis parkla ääreni, kus ta silmas üht tuttavat nägu. Michael... Ei, kindlasti mitte, aga M tähega selle poisi nimi igatahes algas. "Miks sa teistega järve ääres ei ole?" küsis ta järsku. Enamus rahvast oli seal ning tegelikult soovis ka Edgar nendega liituda, kuid seal oli üks pisiasi, mis teda tagasi hoidis.

Ta ei osanud ujuda.

[Matthew Stifler]

Stifler tõstis pilgu, kui keegi temaga rääkima hakkas. Üks mingitest töötajatest. "Mul ei oleks seal midagi teha," vastas poiss üpriski ausalt. Ta ju kartis vett sellest ajast saadik, kui oli peaaegu ära uppunud ja kuus nädalat koomas veetnud. Kaheteistkümne aastasena. Ja siis kaks nädalat taastusravil käinud, et taas kõndima õppida, ning korralikult rääkima. See ei olnud kuigi lõbus. "Ja miks sina teistega pole?"

[Edgar Blackthorn]

"Ahso," kommenteeris ta. Oleks ta teadnud, et noormees kardab samuti vett nagu Edgar, ei oleks ta sedasi öelnud. Vähemalt oli ta piisavalt tark, et rääkida viisakas ja sõbralikus toonis. Shakira oli talle kohe pähe tagunud selle reegli. Ja ta hoidis sellest kinni.
"Ma sain just vabaks," vastas ta õlgu kehitades ja võttis samuti pingil istet. Ta langetas korraks pilgu oma pudelile. "Mul ei oleks seal ka midagi teha," kinnitas noormees.

[Matthew Stifler]

See selgitab asja. "Ahsoo." Stifler naeratas põgusalt ning sai ette järgmise pildi, millest ta kiirelt üle hüppas, sattudes mingi maastikupildi peale. Eelmine oli olnud Zane'st. "Siin on siis targem olla?" küsis ta, et vaikust vältida.

[Edgar Blackthorn]

Edgar isegi ei vaadanud fotoaparaadi poole. Teda ei huvitanud teiste eraelud kui teda just sinna ise ei tiritud. Ja antud juhul ei tahtnud ta urgitseda Matthewi omas.
"Kas just targem..." pomises ta vaikselt. Õigusepoolest oleks targem olla lihtsalt oma jahedas toas ning lugeda teaduslikke raamatuid, kuid mis kasu neist siin, Laagris oli? "Mul ei ole lihtsalt mitte midagi targemat teha."

[Matthew Stifler]

Stifler tõstis nüüd pilgu ja kinnitas selle mehele. "Sa oled ju töötaja, sul peaks piisavalt tegemist olema, ma arvan," ütles ta kergelt pead kallutades. Veider, et töötajal tööd polnud. Okei, Stifleril pole midagi teha, sest ta on laagriline ja kardab vett, aga too tüüp... veider.

[Edgar Blackthorn]

"Aga vahel juhtub nii, et töötajatel leidub vaba aega," vastas ta, suutmata oma muiet tagasi hoida. Igal ühel leidus vaba aega, vahet pole millisel ajal. Ning ta oli õnnega koos kui avastas, et ta saab nüüd rahulikult hingata ja natuke ringi jalutada. See ei tohiks ju mingisugune probleem olla.

[Matthew Stifler]

Nojah. "Sa võiksid minna teistega ujuma, või siis lõkkeplatsil istuda või mida iganes," pakkus Stifler erinevaid varjante välja, mida mees teha võiks. Poiss ise oli rahul, et ta seal praegu enda pilte uurida sai. Zane'st oli neid ikka väga palju.

[Edgar Blackthorn]

Võis küll. Ainult, et vee lähedale ei kavatseks ta mitte mingil juhul minna. "Ja miks sa ise ei lähe?" küsis ta omalt poolt, vaadates nüüd mõnevõrra tõsisema ilmega Matthewile otsa. Tal ei olnud kavas oma hirmu üles tunnistada. Kellegil ei ole vaja seda teada.

[Matthew Stifler]

Stifler muigas põgusalt. "Ma ei viitsi riideid vahetada," valetas noormees. Jah, ta ju peaks siis riideid vahetama, aga ta tunnistada küll ei kavatsenud, et ta kardab vett.

[Edgar Blackthorn]

Edgar muigas. Muidugi. Kuid samas ta uskus noormeest. Selle jaoks, et järve äärde minna, pidi alguses kämpingust läbi hüppama, seal riided ära vahetama või need kaasa võtma ja siis järve äärde kõndima. See ei olnud küll kaugel, kuid sellise palava ilmaga oli kõndimine üks kõige tüütumatest tegevustest. Aga rohkem ei osanud ta midagi öelda. Isegi mitte küsida Miks ta ei viitsi minna randa. Tal oli ju auto olemas.

[Matthew Stifler]

Stifler suunas pilgu nüüd kaamera ekraanile, ja vaatas ka järgmisi pilte. Zane, Isabella, mingid taimed, mingid suvakad asjad, Zane. Kui tore. Lõpuks pani ta kaamera kinni, ring oli otsa saanud, kuid ei osanud midagi öelda. Vaikus. "Vaikus..." ütles ta lõbustatult. Nagu tavaliselt, kui piinlik vaikus tekkis.

[Edgar Blackthorn]

Vaikus tõesti. Noormehel paistis selle üle igati hea meel olevat. See pani Edgari kergelt kulme kergitama, kuid ta ei kommenteerinud tolle tooni. See oli ju igaühe oma asi kuidas nad väljendavad vaikust. Võimalik, et too tundiski rõõmu selle üle, et mõlemad vait olid.
"Vaikus," kordas ta vaikselt. Tal oli igatahes väga ebamugav võõraga vaikuses istuda ning tühjalt enda jalatsite ees olevat liiva põrnitseda või siis otsida pilguga midagi, mis võiks huvi pakkuda.

[Matthew Stifler]

Stifler muigas taaskord. Kui tore. Tegelikult oli see vaikus ebameeldiv. "Miks sa siia laagrisse tööle tulid?" küsis noormees siis hetke pärast, et seda vaikust vähe pikemaks ajaks murda. Pisut isiklik küsimus, aga mis seal ikka.

[Edgar Blackthorn]

Kuigi Edgari jaoks oli vaikus ka väga ebamugav, nautis ta seda omal moel. Vähemalt ei pidanud ta mõttetut loba suust välja ajama.
Küsimust kuuldes kergitas ta aga kulme. Vaikus oli lõhestatud.
Tavaliselt mitte keegi ei küsinud temalt Miks ta just sinna paika tööle tuli. Tahtis ja tuli. "Mulle meeldivad laagrid," ei hakanud Edgar valetama. Väiksena ei olnud ta küll kordagi neis käinud, kuid ta oli lugenud nende kohta ja laagrid olid temas huvi äratanud. "Ja ma tean Shakirat isiklikult, kuigi meie kohta ei saaks vist Sõbrad öelda," lisas ta ning vaatas Matti poole. "Ja sina? Miks sa siia laagrisse tulid?"

[Matthew Stifler]

Ahsoo. Teadis Shakirat isiklikult? That's something. "Mina tulin... Ma ei teagi, miks. Üldiselt lihtsalt selleks, et reaalsest elust mõneks ajaks eemale pääseda, aga paistab, et minevik järgneb kõikjale," vastas Stifler kerge muigega. Siin laagris oli liiga palju neid, kellega tal ühine minevik oli.

[Edgar Blackthorn]

Niiet noormees sai siin oma eks-tüdrukuga kokku? Edgar ei teadnud midagi, mis juhtus seal saarel, kus Matthew enne oli. Ta isegi ei osanud ettegi kujutada mida nad kõik läbi elasid seal. "Võinii," pomises ta, oskamata endiselt midagi väga tarka suust välja ajada.

[Matthew Stifler]

Kui Stifler mehe mõtteid aimaks, hakkaks ta naerma, aga õnneks ta ei teanud. Stifleril polnudki korralikku tüdrukut kunagi olnud, Zane oli tema esimene ja siiani ka viimane korralik suhe. "Täpselt." Stifler muigas kergelt, ning suunas pilgu kaamerale, kui selle kotti toppis. "Kuna sa Shakirat tead, siis miks ta üldse selle laagri tegi? Kui sa seda muidugi tead."

[Edgar Blackthorn]

Edgar vangutas pead. Tegelikult ei olegi ta kunagi selliste asjade peale mõelnud, miks Keegi laagri tegi. "Arvatavasti noortele ajaviiteks," kehitas ta õlgu. Õigusepoolest oli laagris ju väga palju vaba aega ning õpilased said teha mida tahtsid. Seal olid igasugused võistlused päevasel ajal ning õhtuti korraldati šašlõkkpidusid. Ilmselt sellepärast saigi see koht kiiresti populaarseks. Eelkõige tänu lauljatarile muidugi.

[Matthew Stifler]

Ajaviiteks. Muidugi, neil oli seal palju vaba aega, aga oleks seal siis vähem minevikku... "Väga populaarne on küll see laager," muigas Stifler kergelt. Nad olid üpriski alguses registreerunud, aga juba siis oli väga palju rahvast enne neid.

[Sponsored content]