Re: Little children, near and far

[Damien Riva]

"Pole hullu, ma olen hullematki taluma pidanud," muigas Riva kergelt. "Räägi siis, milline see tüüp oli," küsis Riva tõsisemaks muutudes. Pidi ikka päris kohutav tüüp olema, et keegi tema pärast nii närvi läheks ja ta surnuks peksaks. Rivale ei meeldinud küll surkida, aga ta tahtis, et Matt räägiks.

[Matthew Stifler]

Milline ta oli? Kas Stifler peaks alustama sellest, kuidas talle Sebastian I meeldinud oli ja lõpetama sellega, kuidas Sebastian II kõik selle ära rikkus? "Ta lihtsalt oli värdjas." Matthew ei kavatsenud detailidesse langeda, ega tunnistada, et too number II oli ta vägistanud.

[Damien Riva]

"Okei. Kui lihtsalt, siis lihtsalt," sõnas Riva. Mis ta ikka surgib. Või siiski. "Nii lihtsalt, et su kutt lihtsalt koksas ta lihtsalt maha?" küsis Riva siiski. Mida pidi inimene tegema, et ta surma vääriks? Tapma teise inimese. Kas see mees oli kellegi tapnud? Selles Riva sügavalt kahtles. Üha enam hakkasid need noored, kes väidetavalt saarel olid, kahtlased tunduma.

[Matthew Stifler]

Matthew suunas pilgu täiesti uskumatult poisile. "See oli enesekaitse," ütles ta, nagu ta endale pähe tagunud oli. Enesekaitse. Zane ei tulnud lambist sinna kohale ja ei tapnud Sebastiani. Enesekaitse. Vot tak. Seda ta peab endale sisendama.

[Damien Riva]

Riva ohkas. "Pole minu asi, aga raske uskuda selliseid asju," sõnas ta. Enesekaitse? Ainult lollid usuksid seda. Zane jalutas ju siin ringi ja tal polnud viga midagi. Kui on enesekaitse, siis on tüüp, kes ellu jääb ka ikka vigane üldjuhul. Ja tavaliselt kasutati enesekaitset siis, kui üks oli maha lastud. Siis võiski olla, et nad läksid kaklema ja relv läks lahti või üks ründas teist ja sai seeläbi surma. See, mis seal basseini juures juhtus oli reaalne mõrv. Äkki Riva ei tohiks nii julgelt plõksida. Mine tea, koksavad tema ka maha.

[Matthew Stifler]

Matthew vaatas tüüpi üpriski tuimalt. "Ära siis usu. Sina ei näinud, mis seal toimus ja ei ole elanud seda kõike üle," vastas Stifler üpriski vaikselt, ning hõõrus enda kaela. Valus oli pisut. Noormees silmitses hetke rante enda kätel, mis olid jäänud Sebastiani püksivööst, ning võttis siis pusa seljast, toppis pikad kindad kätte, varjamaks rante ja muid lõikumishaavu ja pani pusa tagasi selga.

[Damien Riva]

Riva silmitses hetke Stiflerit ja pööras siis pilgu mujale. Ega ta polnud jah üle elanud seda, mida kutt oli. Tema minevik oli teine, aga sellegi poolest oli ta hetkel tugev. Et tulevikku mitte ära rikkuda ei saa me olevikus mineviku pärast põdeda.

[Matthew Stifler]

Stifler oli väliselt enamasti tugev, aga tegelikult täiesti segi paisatud. Tema jaoks oli see kõik veel liiga värske, lennuõnnetusest oli möödunud ju alles kõigest mingi pool aastat ning sellest tapmisest kõigest mõned päevad.

[Damien Riva]

Riva tõusis pingilt. "Nad korraldavad eemal midagi. Tuled ka?" küsis ta Stiflerile pilku visates. Talle kargas järsku pähe, et nad ei tea teineteise nimesidki.

[Matthew Stifler]

"Sealt ma ära tulingi," ütles ta pahaselt. Ta ei tahtnud mingitest asjadest osa võtta, teda vahiti nagu mingit nakkushaiget.

[Damien Riva]

"Miks?" küsis Riva. Tema ju ei teadnud, et kõiks Stiflerit passisid. Teda ei passitud üldiselt. Tal oli kaamera käes, inimesed kohati kartsid teda isegi. No mitte reaalselt muidugi, aga üldjuhul ei meeldinud kellelegi, kui neid pildistati.

[Matthew Stifler]

Stifler ohkas sarkastiliselt. "Kas sa mitte ise ei tahtnud teada, miks minu kutt selle tüübi ära tappis? Juhuslikult olin mina sealsamas ja mul on kõriauguni küsimustest ja sellest, et mind jõllitatakse." Matthew suunas pilgu maha ning hakkas jalaga ühte kivi lahti kiskuma.

[Sponsored content]