Äsja jõudnud.

[Melanie Armstrong]

Kuigi laager oli ammu peal, oli Melanie alles saabunud ja just äsja enda asjad oma uude majja viinud. Peale seda ei tahtnud ta väga tuppa jääda, mis tõttu ta välja läks ja esimese asjana lihtsalt parklasse. Kuid edasi ei osanud ta kuhugi minna. Või ei tahtnud. Igatahes jäi ta lihtsalt kuhugi äärde seisma ning vaatas ringi. Oli ju väga suur võimalus, et ta inimesi, kes teda siiamaani surnuks pidasid, näeb.

[Nathan Bellamy]

Nathan oli teisepool parklat, toetas vastu ühte posti ning tõmbas salaja suitsu, mida ta oli muidugi lubanud mitte enam teha.
Siis aga märkas ta ühte uut nägu teisel pool platsi. Uus nägu oli väga võluv tüdruk. Lohakalt viskas Nate suitsu prügikasti suunas, mis asus tema läheduses, hoolimata, kas see ka sisse läks.
Tüdruk tundus hetkel üksinda olevat ning Nate mõtles kasutada võimalust tutvust teha.
Ta astus enesekindlalt pikkade sammudega tüdruku juurde ning temani jõudes küsis: "Ja keda selline ilus tüdruk ootab? Kui võib muidugi küsida."

[Melanie Armstrong]

Melanie võis tõepoolest välja näha, nagu ta ootaks kedagi, sest pilk ringles vahet pidamata igalpool ja ta seisis samuti nii, nagu lahkuks kohe. Kuid tegelikult ta lihtsalt.. oli. Kuni keegi teda kõnetama tuli. Mel viis pilgu noormehele, keda ta ka ennist korra märganud oli ning naeratas korra. Või, et kohe meelitustega? "Ma ootan oma poiss-sõpra," vastas neidis, ise eriti aru saamata, miks ta seda ütles. Ta ju ei oodanud kedagi. Veel vähem mingisugust boyfriendi, keda tal tegelikult üldse ei olnudki.

[Nathan Bellamy]

"Tõesti? Ta tuleb ka siia?" küsis Nathan, üritades alla suruda imestust, et tüdruk tegelikult ootabki kedagi ja veel oma poiss-sõpra.
Nathan ulatas tüdrukule käe ning tutvustas ennast: "Ma olen muidu Nathan."

[Melanie Armstrong]

Melanie'le pakkus nooruki küsimus muidugi nalja, mistõttu ta ka kerget naeru alla suruda üritas ja mille pärast muie tema näole ilmus. "Miks ta ei peaks tulema?" küsis neidis vastu, muie endiselt näol. Ai, ta oli halb valetaja. "Mina olen Melanie."

[Nathan Bellamy]

Nathan naeratas vastu. "Ei noh, ei ja muidugi võib tulla." sõnas Nathan tüdrukule.
"Võib ma pakun sulle siis niikaua seltsi, kuni sa teda ootad?" küsis Nathan, saades samal ajal aru, et tüdruk arvatavasti ei rääkinud täit tõtt.

[Melanie Armstrong]

Jaah, kui nüüd Nathan Melanie'le seltsi jääb, saab ta ilmselt aru, et lähiajal kedagi ei tule ja tüdruk oli bluffinud. Küll selleks ajaks saab midagi muud välja mõelda. "Ikka võid," naeratas tüdruk

[Nathan Bellamy]

Nathan kavatses alustatud teemaga jätkata, lihtsalt näha, kui kaugele tüdruk sellega läheb või siis, kas kõik osutubki tõeks.
"Kaua te siis oma boyfriendiga koos olete olnud?" Samal ajal võtab sisetaskust suitsupaki ning viisakusest pakub ennem tüdrukule.

[Melanie Armstrong]

Melanie raputas pakutud suitsu peale pead. "Ma ei suitseta," lausus ta naeratades. See oli üks neist asju, millest tüdruk oli suutnud veel eemale hoida. "5 kuud," vastas neidis Nathanile. Improviseerida ta õnneks oskas.

[Nathan Bellamy]

"On see väga halb kui ma teen?" Küsis Nathan, kartes, et äkki ta häirib sellega ka siis tüdrukut.
"5 kuud juba? Sorry, kui ma veidi uuriv olen aga...kus te tuttavaks saite?" jätkas Nathan järjepidevalt.

[Melanie Armstrong]

"Ei, ei ole," lausus tüdruk. Ta oli piisavalt suitsetajate keskel olnud, et sellega ära harjuda jõuaks. Ja Nathan küsis edasi.. "Me kohtusime koolis," ei jätnud ka Mel järele. "Me olime klassikaaslased."

[Nathan Bellamy]

Nathan pani suitsu põlema. "Olite? Enam ei ole?" jätkas Nathan küsitlust.
Ta üritas suitsu teha nii, et hais väga teda ei puuduta, mille tõttu ta pidevalt vahetas oma kohta tuule pärast.

[Melanie Armstrong]

Pagan, apsakas tuli sisse. "Jah.. Ta läks teise kooli üle," mõtles Melanie kiirelt välja. "Tahtis enda erialaga rohkem tegeleda," lisas ta. "Selleks on muusika." Kas nüüd on küsimustega kõik?

[Nathan Bellamy]

Nathan kissitas väheke tüdruku poole silmi, samal ajal täites kopse suitsuga. Siis õhkas ta selle välja ning vastas: "Jah, eks ma siis rohkem ei küsi."
"Kas sa ka mingil alal spetsialiseerud?" küsis poiss.

[Melanie Armstrong]

Õnneks, mõtles Melanie. Tall tekkiski vaikselt ideevaegus. "Ma kaldun jah sinna kergejõustiku poole," vastas neiu. Endast oli palju kergem rääkida - ei pidanud midagi välja mõtlema.

[Nathan Bellamy]

"ah, et siis sportlik." Nathan oli vahepeal ka oma suitsuga lõpuni saanud ning selle ära visanud.
"Milline ala sul kõige paremini läheb?" küsis Nathan.

[Melanie Armstrong]

"Just nii," naeratas Melanie. Ta oli spordiga juba väga kaua aega tegelenud ja ilmselgelt tahtis ta sellega ka tulevikus edasi tegeleda. Nooruki vastusele oli aga neidisel koheselt vastus olemas: "Jooksmine. See on nagu see, mida ma kindlalt alati teen. Pikamaa jooks on veel eriti lahe, kuid ka lühematel pole midagi viga."

[Sponsored content]