Re: This ride that takes me through life leads me into darkness

[Stella Fortier]

ot: Ma saan sellest teemast endale peavalu XD

Stella jälgis üpriski pahase pilguga, mida Chris teeb. Mitte üht sõna kummagi noormehe poolt, mistõttu ka neidis oma suu kinni hoidis. Ja siis ajas see teine tüüp ennast püsti. "Mitmendas kämpingus sa oled?" uuris Rache üleoleval ja pahasel toonil. Christopheri ta ignoreeris. Las olla seal põrandal ja tegelegu ise oma probleemiga, mis iganes see antud hetkel ka poleks. Hoolitsev tüdruksõber, eksole. Tegelikult plaanis Stella temaga asju hiljem klaarida ja Rachel oli praegu liialt vihane, et endale meenutada selgelt, mis tunded tal õieti Christopher' vastu on.

[Trevor Farro]

"Miis see siia puutub?" küsis Trevor muiates. No ausõna. Mis vahet sel oli? Oo, siis ta jagas isegi ära, kes uksel seisis, see oli see Christopheri silmarõõm raudselt. "Kuule sa võiks vähe rahulikumalt võtta ausõna. Kõik on täiesti okei," lausus Jason. No nad amelesid Christopheriga natuke ja ajasid käsi teineteise püksi. So what? Juhtub ikka ju, midagi tõsist seal polnud.

[Stella Fortier]

Stella turtsatas pahaselt. "Minu kämping, minu reeglid. Sina hoiad suu kinni ja vastad vaid küsimustele, mis ma sulle esitan." lausus ta väga pahasel toonil, pilk endiselt jäine, samas vihast põlev. "Sina lendad siit kohe välja. Vaevalt, et sa üksi oma kämpingusse võimeline minema oled. Mitmes kämping? Või lähed äkki Chris'ga koos? Teil oleks koos kindlasti lõbusam.." ütles Rachel, viies viimase lause ajal oma musile sellise tapva pilgu.

[Trevor Farro]

"Ookei, ma suudan väga hästi ise uttu tõmmata. Siin sai nagunii õhk otsa kuidagi," muigas Trevor ja möödus vihasest tüdrukust. Ta väljus kämpingust. Värske õhu pahvakas näkku ei löönud ta pead absoluutselt selgemaks. Uskumatu. Trevor otsustas tõesti esialgu oma kämpingusse minna. Ta pea käis meeletult ringi, aga see oli alkoholist ja ta sai käidud. Tegelikult kasutas ta võimalust ära ja jooksis veidi. Oi, kuidas ta armastas joosta.

[Chris White]

Sel ajal, kui Stella ja Trevor sõnu vahetamas olid, üritas Chris end püsti ajada. See aga ebaõnnestus tal täielikult, nagu arvata oligi.. Ta ei tabanud ka kordagi ära, mida teised rääkimas olid, vaid vahtis siis tuima näoga lakke. ''Üäee.. äkki ma ei tea.. aitaks keegi.. või nii?'' mõmises Christopher, keel pehmemaist pehmem. Noormees sirutas oma käe üles, kobades sealt siis justkui abikäe järele, aga avastades, et keegi nagu ei aidanud, lasi ta oma käel suvaliselt maha kukkuda. Chrisil oli pisut isegi tunne, nagu ta oleks kanepilaksu all. Pärast oli Stella Minttu sees mingit narkotsi, et nad nii suurde ajupuudusesse lõpuks sattusid? Sellele aga Chris hetkel ilmselgelt mõtlemas ei olnud..

[Trevor Farro]

OT: Düüd, sa ju astusid paar sammu voodist eemale oma eelmises postituses.

[Chris White]

OT: Ei..? =D Chris lendas vastu maad.

[Trevor Farro]

OT: Aa, my bad. Mina sulle appi tulla ei saa, mind pole seal enam.

[Chris White]

OT: Näen jah =DD

[Stella Fortier]

Stella saatis tumedapäise noormehe pilguga välja. Tal oli jumala savi, kui ta nüüd seal üksi seigeldes vigastada peaks saama. Oma mure. Seejärel viis ta pilgu Chris'le, kes abitult maas lebas. Lamagu edasi, idioot. "Usu veel, et kõik mehed sead pole," rääkis Rachel rohkem nagu iseendaga. Ta võttis voodilt alkopudelid ja asetas need öökapile, tõmbas siis teki(d) voodijalutsisse ja kükitas seejärel Christopher' kõrvale. (ot: mitu tekki meil üleüldse on, kallis? Üks ühine või kaks eraldi?)
"Davai, härra kangelane, voodisse nüüd." sõnas Rache endiselt pahasel toonil, olles valmis noormeest paari sammu kaugusel asuvasse voodise aitama.. Olgu Christopher hetke seisuga nii värdjas, kui värdjas olla annab, aga põrandale Stella teda siiski jätta ei raatsinud. Küll aga kavatses ta ise põrandal, oma kalli mõmmi kaisus, magada.
Oleks parem, kui mõlemad puhkaksid enne asjast rääkimist. Eelkõige vajas puhkust Christopher, kes oma hetkeseisundis just kõige adekvaatsemat juttu tõenäoliselt poleks ajanud.

[Chris White]

Ot: Üks ja ühine.

Christopheri pea oli küll nii umbes, kui olla veel sai, aga nii palju ta ikkagi mõistis, et keegi tahtis teda voodisse aidata. End läbi mingisuguse imeviisi püsti ajanud, toetas ta Stella õla najale ja juba järgmisel hetkel lendas C voodisse. Tekist Chris hetkel ei hoolinud. Ainus, mida ta teha tahtis, oli end kaineks magada ja pilt taas selgeks saada. Ka seda, kes see 'keegi' on, avastas Christopher alles siis, kui oli oma 5 minutit pikutada saanud. Sellegi poolest oli ta omadega ikkagi täiesti sassis. ''Stella..'' pobises Chris silmad sulgedes ja end külili ajades. Juba mõne aja pärast oli kuulda õrna nohinat. Christopher magas kui nott.

[Stella Fortier]

Täpselt nii, nagu Chris voodisse maandus, nii ta sinna jäigi. Stella käis pesemas ja pani pikad riided selga, võttis läpaka ja telefoni ning läks siis mõmmi juurde, kes ilusti nurgas istus. Sülearvuti ja mobiili hetkel lihtsalt haardeulatusse asetanud, sättis ta ennast mugavalt sinna põrandale magama, mõmmi padja eest ja pikad riided täitsid enam-vähem teki osa. Yea right ta Christopher' kaissu läheb, kui tüüp nii haledalt busted oli. Ja purjus olek ei ole mitte mingine vabandus. Rachel sulges silmad, kuid suutis alles tunnikese pärast magama jääda.

Stella oli üsna vara üleval. Ta tegi endale näo pähe, kammis juuksed, pesi hambad ja vahetas riided. Pluus ja saapad oli praktiliselt ainuke mis ta kandis. Noh, pluusi all olid ka bikiinid, otseloomulikult. Nii paljastav ta riietus ka pole.
Ja siis suundus neidis sööma. Oma tund aega viivitas ta, kuid läks tagasi kämpasse. Ja Chris magas endiselt. Stella turtsatas kergelt ainult selle peale, otsis siis üles vihiku ja pastaka, istus tagasi mõmmi juurde, toetudes seljaga vastu kaisulooma ja lülitas sisse nii telefoni kui ka läpaka. Telefonis oli jopptüimatt kuipalju teateid. Neid ta tegelikult kuulama ei hakanudki. Mõni teine kord. Sülearvutist pani ta vaikselt muusika mängima ja hakkas siis vihikusse edasi kirjutama laulu. Nii olles töötas ta mõte kõige paremini. Eriti millegi loomingulisega tegeledes.
Nüüd jäi üle vaid Chris' ärkamist oodata.

[Chris White]

Christopheri uni oli olnud väga magus, nagu tal alati pärast suurt joomingut olnud on. Ta oli isegi hommikusöögi ja -jooksu maha maganud. Viimaks avas Chris vaevaliselt oma silmad. Noormees ei teadnud isegi, mille peale ta ärkas, aga nii oli juhtunud. Ta ei saanud alguses isegi arugi, miks ja kuidas ta voodisse sai ning kontrollis igaks juhuk enda mõlemaid küljepooluseid. Stellat ei olnud tema kõrval. Siis hakkas Christopherile enam-vähem meenuma, mis eile toimunud oli. Noh.. tegelikult ikka ei hakanud küll.. Ta mäletas vaid nii palju, et mängis Trevoriga tõde ja tegu ning sealtmaalt tekkis Chrisile täielik mälulünk. Alles see koht oli C'l häguselt meeles, kus ta maha prantsatas ja hiljem siis voodisse hüppas. Trevoriga suudlemisest polnud aga mitte mingisugustki jälge. ''Hommik,'' pobises noormees ennast voodile istukile ajades. Ta hõõrus uniselt silmi ja suunas siis pilgu nurgas istuvale S'ile. ''Miks sa seal istud?'' küsis Christopher pisut arusaamatult, tõustes siis jalule. ''Kuraat..'' oigas poiss, tundes kui hullusti ta pea valutab. Ka tuju ja tervis oli Chrisil võrdlemisi sitt.

[Stella Fortier]

Kuulnud tervitust, haaras Stella enda lähedal oleva läpakakoti, asjad sinna pannes. Rache ei vastanud C küsimusele, vaid tõusis püsti ja astus voodini. Neidis ohkas raskelt ja viis siis pilgu Christopher'le. Sama vihane ja jäine pilk nagu siis, kui 'armsam' haledalt busted oli. "Kallis, ma usun, et sa ei eita kui ma väidan, et me käime." alustas ta rahulikult ja veel vägagi leebel toonil. "Sellisel juhul ehk räägid mulle ka oma eilsest seiklusest. Kutiga." rääkis Stella edasi, toon muutumas juba vihasemaks. "Ja mis puutub sellesse, et me käime. Sellega on lõpp Chris. Kõik. Enam pole seal mitte mingit 'meie'-t. Kõigepealt tuled ja käitud nagu ma tähendaks sulle midagi ja siis leian ma su MINU voodist teise KUTIGA amelemast! No türa. Ja see, et sa täiesti maani täis olid, ei ole vabandus Christopher. Kainelt võid sa ju truult käitud, aga kui sa kavatsed iga kord purjus olekus minu pilgu alt väljudes kellegi teisega ameleda.. no anna andeks. Ma magaks enne tuhande kutiga, kui sinuga käiksin. Või äkki olin ma lihtsalt mingine kokkulepe kui kiirelt sa minuga voodisse saad? Näiteks selle samusega, kellega sa mulle vahele jäid? Ja ma ei imestaks, kui sa mingine Oleg' tallalakkuja oled ja minu järele nuhkima tulid. Kuradi siga selline." rääkis Rachel, andmata enda jutu lõpuni Chris'le kordagi võimalust midagi vahele öelda. Ta toon oli ikka mõnusalt vihane. Päris karjuma Stella veel ei hakanud.
Tegelikult oleks neidis Chris' vahelejäämisse tükkmaad leebemalt suhtunud, kui talle poleks tundunud, et sellest võib tõesti midagi pikaajalisemat välja tulla. Ja noh, kindlasti mängis oma osa tema ema üsnagi ammu öeldud sõnad '.. et teada saada, kui väga ta sinust hoolib, pead sa panema ta kannatama ja kahetsema..'

[Chris White]

Christopher ajas algul küll silmad suureks, kui Stella oma suu lahti tegi, aga ajapikku sulges ta oma silmad, sest tütarlapse hääletoon oli liiga kõrge ja Chrisi pea kumises ikka päris mõnusalt, rääkimata siis peavalust. Kokkuvõttes oli S'i tekst piinarikas nii sisult kui ka kõlalt. ''Palun ära karju, mul pea niigi valutab,'' ütles noormees tasasel ja pisut ka pahasel hääletoonil, avades taaskord silmad. ''Ma ei tea mis faking kutiga amelemisest sa räägid. Ma ei mäleta eilsest õhtust mitte kui midagi. Ainult seda, et ma hakkasin Trevoriga rummi ja likööri jooma ning järsku.. täielik lünk. Mis kuradima narko sul seal Minttu sees oli? See lõi mind ikka täiesti segi,'' seletas Christopher ja seadis oma sammud vannitoa poole. Sealt endale klaasi sisse vett võtnud, naases ta Stella juurde. Kas ta tõesti AMELES Trev'iga? Ja kus T üldse oli? ''Türa, kuidas ma tahaks aega tagasi kerida, et mingitki sotti saada, mis eile toimus. Täielik hangover,'' lausus Chris, võttes veest esimesed lonksud.

[Stella Fortier]

Kuulanud ära, mis Chris'l öelda oli, turtsatas ta pahaselt. "Sa tõesti midagi geniaalsemat ei oska välja mõelda? Ära karju, mu pea valutab.. ma ei mäleta mitte midagi.. " nähvas ta, tooni madalamaks võtmata. Las piinleb oma peavalu käes. Kah asi. Oli mees tegema, olgu siis mees tagajärgede eest ka vastutama. "Sul on loomulikult lihtne öelda, et sa midagi ei mäleta. Aga ma ei sul mingine nukuke, kellega mängida, Christopher. Oh ei.." lausus ta oma karmil toonil, olles häält veidikene vaiksemaks. Ta haaras oma läpakakoti, krahmas riidekapist veel teksad ja kapuutsiga jaki ning viis siis pilgu C'le. "Ma ei ole naiivne inimene, Christopher. Räägi oma mula kellegile teisele. Mind see ei huvita." sõnas Rache. "Mina olen siit läinud.." lisas ta, hakates ukse poole astuma, et lahkuda. "Sa oled hale.." pomises Stella veel.

[Chris White]

Christopher teadis, et nii läheb. Ta poleks pidanud üldse jooma hakkama. Ja veel iseenda kämpingus! Mis tal üldse arus oli? Ja.. Trevoriga amelemine? Oh gawd.. ''Oota, Stella!'' ütles Chris, haarates tütarlapse käest, laskmata tal minna. ''Ma tean, et sa ei anna mulle nii kergesti andeks, aga saa minust ka natuke aru. Ma ei mäleta mitte sittagi, seega ma ei tea isegi seda miks sa mu peale pahane oled. Noh, nüüd ma kuulsin, et amelesin Trevoriga, aga no kamoon.. Kuidas see üldse võimalik on?'' tõstis Christopher hääletooni, pilk S'il. ''Ma olen sada protsenti hetero. Ma ei läheks iialgi ühegi mehegi voodisse. Saad sa aru või? Su Minttus oli raudselt mingi narkots sees. See, mis sul seal kummutis oli,'' lisas noormees. Ta ei tahtnud, et näitsikuga nii läheks. Ainus kelle süü see praegu oli, oli Chris. Poiss oleks tahtnud näha Trevorit, et küsida täpsemalt, mis eile juhtus, aga praegu polnud see võimalik. Ta tahtis enne sweetiega asjad korda saada. Noh, ilmselgelt need nii kiiresti korda ei läinud, aga Christopher vähemalt üritas. Ta tõesti üritas. ''Palun, ära mine kuhugi. Räägime,'' anus noormees nüüd, võttes veest veel ühe sõõmu, lasmata Stella käest lahti.

[Stella Fortier]

Rachel põrnitses Chris', kui too tema käest kinni võttis. Tema pilk polnud leebunud ja ta vaatas selle tapva pilguga noormehe silmadesse. "Kes üldse andestamisest rääkis? Ma olen siit kohe läinud, kui samu lahti lased ja rohkem sa mind ei näe ... " ilmselge liialdus, aga tema pilk ja toon tegid selle vägagi usutavaks. "... Mine oma Trevor' juurde. Ehk tema seletab sulle, mis juhtus. Mul on kapis veel paar pudelit alkot. Võta need ja hakake jälle jooma. Temaga oleks sul kindlasti tunduvalt meeldivam aega veeta," rääkis Rachel, taas veidi häält tõstes, nüüd peaaegu karjumiseni jõudes.
"See oli lihtsalt Minttu pudel. Jook oli hoopis teine." ütles ta Christopher'le, täpsustamata mis jook seal täpsemalt oli. Ega Rachel seda isegi ei mäletanud. Keegi oli talle selle lihtsalt kaasa sokutanud. "Me jutud on räägitud, Christopher," lausus ta, üritades oma kätt tema haardest vabastada.

[Chris White]

Christopher ei mõistnud. Oota, see jook siis ikkagi oli mingit soga täis? Well.. see mängis selles olukorras küll suurt rolli, aga teod olid tehtud ja Stella oli minemas. Nüüd oli esikohal Chrisi ja S'i suhe. ''Mida sa ajad, Stella!? Sa tead ise ka, et sinuga on mul KÕIGE parem olla ja ma ei taha sind kaotada. Ja veel sellise asja pärast, kurat võtaks! Ära tee seda sammu ja lõpeta MEID! Kui sa nii teed siis ma ei tea mis saab. Ma lähen siit laagrist minema ja.. peksan veel mõne surnuks,'' lausus Christopher nüüd peaaegu karjudes, hääletoon tusane ja pahane, olles lauselõpuga pisut hooletu, kuid need sõnad kõlasid pigem pobina, kui kuulutavana. C lasi tütarlapse käest lahti, visates veeklaasi siis kuhugi vastu seina nii, et see kildudeks lendas. Noormees oli tõsiselt vihane. Ei, mitte näitsiku peale. Täielikult iseenda peale. Ta arvas, et oli oma neetud eluga edasi liikumas. Ta arvas, et oli leidnud oma ellu jälle kedagi, kellest hoolida. Tundus, et mitte. Kõik see rippus nüüd vaid juuksekarva otsas. Chris haaras peast ja keeras tüdrukule selja, sulgedes taas oma silmad. Persse see kõik..

[Stella Fortier]

Ot: *nummimeeter põhjas*

"Võiet minuga kõige parem?! Miks sa siis teisega .. ei.. mitte niisama teisega. Kutiga.. KUTIGA!!! voodisse ronisid?! Sa oled nagu mu värdjast isa ja tema tupsununnu Oleg. Ühel hetkel ütles isa, et mu ema armastab ja siis ronis mehega voodisse. Kõik mehed on ühtemoodi sead! Värdjad! Kuradi ajudeta idioodid!" karjus Stella, mõtlemata päris, mida ta ütleb. Persse see.. persse kõik. "VEEL mõne?" küsis Stella siis, tegemata välja klaasist, mis kildudeks lendas. "Ei.. ma ei taha teada. Ma ei taha mitte midagi teada. Mitte sittagi.." pomises Rachel pead raputades. "ja selle sammu tegin ma kohe, kui ma sinuga rääkima hakkasin, Christopher. Ma ütlesin, et seal pole enam mingit 'meie'-t. Ma loodan, et sa oled endaga rahul. Kallis." lisas neidis, väljudes uksest ja lõi selle pauguga kinni. Rachel otsis läpakakotist telefoni ja valis sealt numbri. Ta ootas, et keegi kõne vastu võtaks. Nii kuradi ootas. Ja siis võetigi. "Tsau, Samuel. Kuule.. nüüd on asjalood sellised, et mind ei huvita, kus kuradi põrguaugus sa oled - mul on siit paganama laagrist kohe minema vaja saada. Ma autos seletan, mis värk on." rääkis Rache peaaegu sosinal telefoni. ".. ma ütlesin, et ma räägin telefonis, lihtsalt tule kohale. Kui kaua? ... 10 minutit? Olgu.. ma kobin tee äärde. Jään sind ootama.." sõnas ta ning lõpetas kõne, ohkas raskelt ning viis pilgu veel kämpinguuksele, justkui oodates, et Chris sealt välja tuleks. Ta tahtis, et noormees näeks teda lahkumas. Teda lahkumas ja teise kuti autosse istumas.

[Chris White]

Ot: Yea, Chris loves Stella so fucking badly..

Christopher ei suutnud enam S'i kuulata. Vähe sellest, et ta pea nii kuradima kõvasti valutas ja kumises.. Nüüd olid tal peas mingid täiesti haiglased mõtted. Ja need, mis tal vahepeal uuesti tekkinud olid.. Noh, need samused asjad, mis tal juba väga ammu ja väga valusalt täiesti ära kadusid.. Tunded? Jah.. TUNDED olid Chrisil nüüd igatahes läinud. Ta oleks võinud vabalt kellegi jälle surnuks tampida, aga nüüd ei olnud süüdlast. Võib-olla oleks pidanud ta ise lihtsalt ära kärvama? Kui Stella lõpuks uksepaugu saatel minema tormas, sammus C ukse poole, astudes verandale. ''Kuhu sa nüüd omastarust lähed?'' küsis noormees, pilk S'il. ''Pagan küll.. Miks sa mulle nii teed!?'' oli Christopheri hääletoon nii kurb ja nii vihane. Ta surus tugevasti oma rusikaid kokku, tahtes niii väga lüüa posti, mis veranda kohal seisvat katust ülal hoidis.

[Stella Fortier]

Kohe, kui Chris verandale tuli, pööras Stella pilgu ukselt ja seisis seljaga tema poole. "Ma ei tea kuhu ma lähen. Igastahes ära siit. Ilmselt Euroopasse." vastas Rachel ükskõiksel, väga hästi teeseldud ükskõiksel, toonil. Chris' küsimuse peale mõtles Stella enne vastamist. "Ma ütlesin, et ma ei ole sulle mingine nukuke, kellega ühel hetkel mängida ja järgmisel hetkel nurka visata." lausus neidis, lasi oma asjadel maha vajuda ja võttis poolsaapad jalast ning tõmbas teksad jalga, seejärel saapad jalga tagasi ja pusa selga. Rache võttis uuesti telefon, et uuesti helistada.

[Chris White]

Christopher laiutas käsi, kulm kortsus ja näoilme pahane. ''Sellise asja pärast, Stella!?'' ei mõistnud Chris. Lõpuks ta lihtsalt enam ei suutnud oma rusikaid vagusi hoida ja virutas vastu toda posti, mis verandal seisis. C lõi seda nii kõvasti, et tema nukid lõid veriseks ja isegi mööda valget posti jooksis verenire alla. ''Olgu sul siis minuta parem elu,'' pobises poiss vihaselt ning kadus uksepaugu saatel kämpingusse. Nooruki tuju oli lihtsalt nii ära situtud, rääkimata siis tema tuumapohmellist. Christopher maandus voodis, suunas pilgu lakke ja ohkas. C oleks hea meelega midagi kanget jooma hakanud, aga eile olid Trev'iga kõik varud otsa saanud. Veel parema meelega oleks ta sealt laagrist minema läinud, aga see oli vaid hetkeajevil tulnud mõte. Tegelikult oli noormehele parem, kui ta oli seal oma sõprade keskis, mitte ei läinud üksinda kuhugi seiklema. Christopher oleks sellise seisundiga endale ei tea mis jama kaela tõmmanud..

[Stella Fortier]

"Jah, mul on sinuta palju parem elu." sõnas Rachel. Nüüd oleks tema ka midagi lüüa tahtnud. Fuck. Kui Chris läinud oli, oli ta juba helistamas, kui ta telefon helises. Stella võttis kõne vastu. "No türa, kaua sul veel läheb? .. mis?! Idioot! Kuradi idioot! Ma ütlesin, et mind ei koti kus kuradi pärapõrgus sa oled, et sa mind peale võtaksid ja sa jobu lubasid kohal olla! Värdjas.." rääkis Rache vihaselt ning pani kõne ära, valides kohe uue. Kõik tundus valesti minevat. Kutsus.. kutsus.. tundus, et keegi ei taha temaga rääkida. Ja siis viimasel hetkel. "Kyle. Kus sa oled? .. Super. Samuel on jobu, aga ega ma talle tegelikult eriti ei lootnudki. Ma tahan siit paganamalaagrist küüti saata." rääkis Rache. "Kaua sa sõidad siia? .. kes? Olivia who? Teeme nii. Korja kõik kokku ja kohtume tavapärases kohas. Igatsen." sõnas neidis veidi rahulikumal häälel, võttis läpakakoti, tõmbas kapuutsi pähe ja sammus sealt minema. Ta oleks tahtnud nii paljusid asju veel kämpingust.. well.. järelikult peab ta siia kunagi nkn tagasi tulema. Mitte, et tal päriselt plaan ära kaduda oli. Tee äärde jõudnud, tegi ta veel ühe kõne, ootas viis minutit kuni auto peatus ja too Olivia ta peale korjas ning minema sõidutas. Adios.

[Chris White]

OT: Tundub, et teema lõppenud. *sadface*

[Sponsored content]