Re: Uinu mu väsinud lind..

[Raymond Dice]

Ray oli ainus loll, kes tükk aega ärkvel oli ja lõpuks üldse voodist välja ronis ja mõnda aega aknast välja vahtis. Siis veetis ta aega Riva kaameraga tutvust tehes ja klõpsis ka mõned pildid. Eriti võlus teda makro. Lähedalt oli kõik teistmoodi ilus. Viimaks ronis ka tema tagasi voodisse ja vajus mingi hetk koguni magama.

[Alice Carter]

Alice tudus üsna kaua üsna ilusti, kuid siis hakkasid taaskord unenäod pihta. Ta ärkas võpatusega - Ray ja Riva olid endiselt seal. Väljas oli pime. Al tundis järsult, et tal on paha. Ta jooksis vetsu ja oksendas. Kuna ta midagi söönud ei olnud, siis oli ta juba verd hakanud oksendama. Lõpuks tõusis ta püsti ja lihtsalt seisis peegli ees ning lootis, et ta kutte üles ei ajanud.

[Damien Riva]

Riva rebis oma silmad lahti, kui Alice kadus. Ta katsus kohta enda ja Ray vahel. See oli tühi. Riva ajas end istukile. Ray oli seal, aga Alice oli kadunud. Väljas oli kõik vaikne. Pidu oli läbi vist. Riva raputas Ray'd. "Ray, kas sa magad?" küsis ta sosinal.

[Raymond Dice]

Ray kortsutas läbi une kulme, virgudes siiski ka natuke. Kutt kobas Riva järgi, leides lõpuks ta käe, millest ta kinni haaras. "Tule kaissu.." pomises Ray, saamata aru, kus ta ongi üldse. Selline ta enamasti unisena oligi - sassis omadega.

[Damien Riva]

Riva naeris vaikselt ja suudles Ray huuli. "Alice on kadunud," sosistas ta siis eemale tõmbudes. Muidugi ta tahtis Ray kaissu. Nii kohutavalt tahtis, aga Alice oli kadunud ja hetel pidi sellele keskenduma.

[Alice Carter]

Alice seisis endiselt peegli ees. Ta ei teadnudki, et ta juba selliseks muutunud oli - kogu jume oli näost kadunud ja ta oli üllatavalt kõhnaks jäänud. Silmaalused olid tumedad. Tüdruk tundis, kuidas tal jälle halb hakkas. Ta jõi mõne lonksu vett - siis oli vähemalt midagigi oksendada.

[Raymond Dice]

Ray'le hakkas vaikselt midagi kohale jõudma ja kutt rebis silmad lahti, ajades end siis ka istuli, et ta uuesti magama ei jääks. Kuigi ega ta võis väga vabalt püstijala ka magama jääda. "Mismõttes kadunud?" kordas Ray kähiseval häälel. Tere, hommik. Noh, tema puhul ei olnud seal taga mingit erilist muud põhjust kui vähene uni. Erinevalt Chrisist näiteks.

[Damien Riva]

"Otseses. Ma just ärkasin. Äkki ta on vetsus," pomises kutt. "Kas ma lähen vaatan?" küsis ta pilku Ray'l hoides. Ta libistas end voodist välja ja tõusis püsti. "Ma lähen vaatan," lausus ta siis ja astus vannitoa ukse juurde, lükates selle lahti. "Juhtus midagi?" küsis ta sealt Alice'i leides.

[Raymond Dice]

"Mhmh.." mõmises Ray noogutades ja hõõrus enda uniseid silmi, püüdes neid korralikult lahti hoida. Kinni vajusid, raisad. Kutt ajas end viimaks püsti, otsustades, et liikumine äratab ta üles. Räme unimüts ikka. Ray tõmbas käega läbi juuste ja lonkis Rivale järgi.

[Alice Carter]

Alice lükkas potikaane alla ja tõmbas vett - polnud vaja, et tüübid talle arstiabi hakkaksid osutama, sest ta verd oksendas. "Mul hakkas paha," sõnas ta ja istus potikaane peale ning toetas oma pea kätele. Ta nägi rahulikum välja, kuigi ta süda peksles endiselt halvast unenäost.

[Damien Riva]

"Süüa ei taha midagi?" küsis Riva veidi kõhklevalt. Ta silmitses neidist mõtlikult. "Või tahad magama tagasi minna?" küsis kutt. Riva ja Ray olid tüdrukule nagu mingid ihukaitsjad.

[Raymond Dice]

"Sa peaksid sööma," lausus Ray kindlalt. Miks tal muidu halb hakkas? Kõik unustasid üldse söömise nii kergekäeliselt ära. Isegi Ray ise tegelikult.

[Alice Carter]

Alice raputas pead "Mul on selleks liiga paha. Nagu ka magamiseks," sõnas ta. "Teate, te võite tuttu minna või midagi. Ma istun siin natuke. Joon vett, või midagi." seletas ta.

[Damien Riva]

"Ei," sõnas Riva kindlalt. Magama ta küll ei lähe, kui Alice seal sedasi on. "Sa pead sööma," kinnitas Riva. "Sul hakkab parem," lubas kutt. Ta oli ise ka end näljutanud mingitel hetkedel ja teadis, et kui süüa, siis mingil hetkel hakkab parem.

[Raymond Dice]

"Ma lähen toon kohvikust midagi," sõnas Ray otsustavalt. "On erisoove?" uuris ta igaks juhuks. Vaevalt, eksole. Samas kui Alice nagunii sööma peab, siis ehk tal isegi on eelistusi.

[Alice Carter]

Alice raputas pead. "Ma tõesti ei taha midagi, ma joon esialgu pigem vett," sõnas ta ja selle tõestuseks tõi ta toast klaasi, kuhu lasi ka kraanist vett. Ta võttis mõne lonksu ja tal oli endiselt halb. Peale teist klaasitäit läks paremaks, seda neiu teadis.

[Damien Riva]

"Aga pärast ikka sööd," sõnas Riva. "Sa võiks mulle kakaod tuua," lausus Riva, kui Ray ikka läheb kohvikusse. Ühe kakao jooks hetkel hea meelega ära küll. Kutt silmitses Alice'it murelikult.

[Raymond Dice]

Ray noogutas kergelt ja kadus siis tagasi magamistuppa. Kutt tõmbas teksad ja särgi selga ja suundus siis kohvikusse. Õnneks oli tal alati teksade taskus sularaha. Peaks üldsegi mingid lisariided äkki Riva majakesse vedama. Samas äkki too võtaks seda liiga tõsiselt.

[Alice Carter]

Alice noogutas. Ta seisis kraanikausi juures ja jõi veel mõne lonksu vett. Ray oli just uksest välja astunud, kui tüdrukul jälle paha hakkas. Ta avas potikaane ja oksendas välja kogu vee, mille ta oli jõudnud ära juua ning natuke verd ka. Kurat. Ta kõht valutas. Tüdruk ajas end püsti ja loputas suu ära. Nii oli ikka rõve olla.

[Damien Riva]

"Kuule, äkki peaks arsti kutsuma?" sõnas Riva, kui nägi, et tüdruk verd oksendas. See polnud enam normaalne ju. Ta silmitses Alice'it kahtlevalt.

[Alice Carter]

"Ei," raputas Alice pead. "Ma pean lihtsalt oma söömist jälgima," sõnas ta. "Seda on enne ka olnud..Kui ma söömist ei unusta, siis läheb see üle," seletas ta. "Pealegi ütlevad arstid täpselt sedasama. Ja kui ma keelduksin nende nina all söömast, oleks ainus asi tilguti panemine." selgitas ta. "Ma tean neid asju, mu ema on meedik," naeratas ta ja jõi siis vähehaaval vett.

[Damien Riva]

"Siis sa tead ka seda, et normaalne inimene ei oksenda verd. Kui sul enam midagi oksendada pole, oksendad sa maohapet, aga mitte verd," lausus Riva jonnakalt ja astus magamistuppa, otsides oma teksade taskust telefoni, et kiirabi kutsuda. Tema küll enda südametunnistusele Alice'i surma ei tahtnud.

[Alice Carter]

Alice läks suhteliselt kiiresti Rivale järgi, lükates enne veel potikaane peale, kohe tõmbas ta ka vett. Tüdruk võttis oma käega noormehe randmest. Loomulikult ta teadis, et noormees on temast kordi tugevam. "Riva, seda pole vaja," sõnas ta tungivalt kutile otsa vaadates. "Palun, Damien,"

[Damien Riva]

"Alice, see pole normaalne," ei jätnud Riva. "Kui sa leiad minu ühel hetkel siit, ümberringi verised salvrätid ja ninast endisetl verd jookseb ja see järgi ka ei jää, siis mida sa teed, kui ma ütlen, et küll see üle läheb?" küsis Riva. Natuke ebaaus olukord äkki.

[Alice Carter]

"Siis ma laseksin sul pea põlvede vahele panna ning asetaksin su kuklale midagi jahedat," sõnas Alice. "Ma kuulaks su ära ja teeksin kõigepealt ise kõik, mida oskan, et see järele jääks," selgitas tüdruk. "Las see olla, see üks kord, palun,"

[Sponsored content]