Õhtul järve ääres

[Xander Ruff]

Kell oli umbes üheksa, Xander istus kaldal, ühes käes oli tal suits ja teises õlupudel ning tal oli ikka igav, kuigi samas ta nautis ka seda vaikust, kuid lärm oleks poisile hetkel rohkem sobinud. Või mõni kena tüdruk, kellega ameleda. Visanud koni minema, rüüpas ta õlut ning vahtis järve poole, kuigi ta midagi väga ei näinud, sest väljas oli juba peaaegu pime.

[Alice Josefina Arakawa]

Alice tahtis taas üksinda jalutama minna ja seda oli just kõige parem teha õhtuti. Tüdruk pani selga lühikesed teksapüksid ja pikema pluusi vööga, ta lisas ka suured päikeseprillid, kuigi oli juba õhtu. Ta kõndis sihitult, jõudes siis järveni. Eemalt nägi Alice seal ühte võõrast noormeest istumas. Alice otsustas temani kõndida. Neiu istus võõra kõrvale, tervitades teda siis ja pani endale suitsu ette. Täitsa võimatu, alles mõni päev tagasi ei suitsetanud ta üldse ja nüüd juba harjumuset teeb seda. "Ega ma sind ei sega?" küsis Alice.

[Xander Ruff]

"Ei, mul oligi igav," vastas Xander tüdrukule, kui teda kergelt muiates vaatas. Sellised inimesed olidki lahedad, kes lihtsalt tulid ja hakkasid rääkima. Poiss rüüpas õlut. "Soovid?" pakkus ta ka neidisele. Kuna Xan oli alles ise suitsu teinud, ei hakanud ta endale uut süütama.

[Alice Josefina Arakawa]

"Tore, mul oli ka," vastas tüdruk kavalalt naeratades. Alice võtis vastu pudeli, rüüpas sealt ühe lonksu ja andis siis tagasi selle noormehele. "Kuidas ma sind kutsuda võin?" küsis Alice naeratades, et saada teada noormehe nimi või hüüdnimi.

[Xander Ruff]

"Xander, sõpradele Xan," vastas poiss. "Ja mina sind?" päris ta huviga vastu. Uute sõprade vastu ei olnud tal midagi. Ja eriti veel nii kenade sõprade vastu. Poiss rüüpas jälle õlut ning andis siis pudeli uuesti tüdrukule. Miks mitte see kahepeale ära juua.

[Alice Josefina Arakawa]

"Meeldiv tutvuda, Xan," muigas tüdruk lõbusalt, võttes siis uuesti vastu pudeli, mis talle ulatati. Ta jõi ja andis selle taas siis Xanderile. "Ma olen Alice, lihtsalt," tutvustas tüdruk ka ennast lõpuks. "Millega tegeled?" uuris Alice.

[Xander Ruff]

"Sa mõtled üleüldse või hetkel?" muigas Xan. Xander võttis pudeli tagasi, kuid ei joonud hetkel, lihtsalt asetas selle nende vahele liiva sisse.

[Alice Josefina Arakawa]

"Üleüldse muidugi, hetkel tegeled sa istumise ja minuga vestlemisega, eksole," ütles Alice ja vaatas siis noormehele otsa ning jäi vastust ootama.

[Xander Ruff]

Xan naeris kergelt. Jah, seda ta just tegigi. "Eem, kirjutan muusikat, mängin kitarri, sebin naisi," vastas ta siis. "Ja sa ise?" Xander ei osanud pakkudagi, millega tüdruk tegeleda võiks. Ta ei osanud isegi aimata, kui vana Alice olla võiks.

[Alice Josefina Arakawa]

"Wau, lahe," sõnas tüdruk lõbusalt. Ta poleks seda arvanudki. "Tegelen vaikset viisi põhiliselt kunstiga, joonistan ja maalin," rääkis Alice. "Mängin jalgpalli vahel," rääkis Alice edasi ning lisas lõbusalt "Sebin mehi ka muidu jea." Saates siis ühe armsa naeratuse Xanderi suunas.

[Xander Ruff]

"Siis peaks me ju kokku sobima," naljatas Xander, kes nüüd uuesti õlupudeli kätte võttis, sealt lonksu jõi ning siis pudeli Alicele andis. "Joo lõpuni," lausus poiss, sest pudelisse ei olnud enam palju jäänud. "Mis sa arvad, kui sebiks veel õlut ja läheks kuskile jooma ja juttu ajama? Me võime siia ka tagasi tulla.."

[Alice Josefina Arakawa]

Tüdruk naeris veidike. Alice tegigi nii, võtis pudeli ja jõi selle tühjaks. "Hmm..No mulle sobib, aga tuleme siia tagasi siis eks, siin on mõnus. Õlut mul pole.. Kämpas on mul pudel valget veini küll, iseasi kas sa seda jood," rääkis Alice. "Või on sul midagi paremat välja pakkuda?" küsis ta lõbusalt. Tal oli üllatavalt hea tuju, mis oli viimasel ajal üsna harv nähtus.

[Sponsored content]