Re: Who the fuck is Alice?!

[Alice Carter]

"Ei ole roosa. Ja ei vilgu ka." sõnas Alice. "Ja tõesti arvad, et ma hakkan neid kasutama siis, kui sa parasjagu samas toas viibid?" muigas ta. Kurat. Ta peaks vait jääma. Alice muigas ja vaatas veel pilte, lootes, et sõnamäng noormehe kõrvust mööda jooksis.

[Damien Riva]

"Ooo, palju sul neid siis on?" küsis Riva kergelt naerma turtsatades. Jeah, tuli välja, et alkohol oli siiski jäämurdjaks nende puhul. Ta naeris veidi ja hingas siis sügavalt sisse. "Mul poleks midagi selle vastu. Ma magan sügavalt," lubas kutt.

[Alice Carter]

"Ega need kõik ei olegi üksi kasutamiseks," naeris Al. "Ja ei, ma ei tee seda mitte mingil juhul sinu juuresolekul," sõnas ta. Ta vaatas uuesti tühje klaase. "Ma tahaks veel kokteili.." ütles ta. Loomulikult oleks võinud ta ütlemise asemel püsti tõusta ja neid tegama minna, aga Riva pea oli tema õlal ja noormehe läpakas tema käes. Nii kõlas see rohkeb loa küsimisena, kui palumisena, et noormees ise neid tegema läheks.

[Damien Riva]

"Mingi moraalne barjäär?" eiras Riva Alice'i alkoholi puudutavat palvet. "Aga kui mina siia mingi kutiga ükshetk sisse sajan või sa astud uksest sisse ja ma kellegagi voodil amelen. Mis siis saab?" uuris kutt kavalalt. Siis ta peab kaduma sealt? Või on Alice see, kes kaob? Või jääb Alice vaatama?

[Alice Carter]

"Jah, barjääre on mu elus palju," muigas Al. Kokteili tahaks ikkagi..."Eks siis näeb, mis saab," vastas tüdruk "Kuigi sellises situatsioonis oleks ilmselt viisakam mul lahkuda.." mõtiskles ta. Ilmselt ta seda teebki, sest võib-olla oleks see Rivas ebamugavust tekitanud.. Või siis vähemalt noormehe partneris.

[Damien Riva]

"Minu pärast võid sa teha, mis iganes sulle endale mugavam on," muigas Riva. Teda publik ilmselt ei häiri. Kui ta just poleks koos kutiga, kellega tal mingi reaalne suhe on. Siis muutus kõik kuidagi intensiivsemaks ja isiklikumaks.

[Alice Carter]

"Eks ma võtan arvesse," muigas Alice. Nüüd oli ta piltidega juba enam-vähem ühele poole jõudnud. "Aga kokteili tahaks ikkagi," ütles ta vaikselt. Ta sai aru, et Riva ei taha talle enam kuidagi juurde anda aga..Võiks ju. Alice kannab veel nii mõnegi klaasitäie..

[Damien Riva]

"Paljugi, mis sa tahad," muigas Riva. "Mõtle nüüd, ma näen sind esimest korda. Kas sa tahadki mulle sellise esmamulje jätta? Tüdruk, kes end enne lõunat täis kaanib," küsis Riva muiates.

[Alice Carter]

"Ma ei kaani ennast täis," vaidles tüdruk vastu "Ma hajutan oma mõtteid," vabandas ta end. "Ja pealegi, esmamulje oli juba ära. See oli siis, kui sa pesust tulid," seletas Al. "Ning ma usun, et mul pole enam väga asju, mille osas piinlikust tunda. Enamus neist on juba välja tulnud,"

[Damien Riva]

"Ja mis esmamulje sul minust jäi?" küsis Riva muiates teemat vahetades. Ta kohe üldse ei tahtnud alkoholist rääkida Alice'iga. Olgu, mis see on, täis jääb tüdruk lõpuks ikka.

[Alice Carter]

"Sinust.." sõnas Alice. "Et sa oled.." tüdruk vaikis, otsides sõnu "Rõõmsameelne ja aus," ütles ta siis. "Ja sina pole minust esmamuljet veel saanud?" küsis ta teatud lõbususega hääles.

[Damien Riva]

"Ma Ütleks sinu kohta vaga vesi, sügav põhi," lausus Riva muiates. Ja hetkel oli tal tunne, et tüdruk räägib veidi rohkem ainult siis, kui joonud on, aga seda ei hakanud Riva lisama. See oleks kangesti ebaviisakas olnud.

[Alice Carter]

Alice noogutas "Ehk tõesti.." ta jõudis noormehe piltidega lõpuni "Sa oled väga andekas," sõnas ta siis "Oled sa juba välja mõelnud, mida peale ülikooli teha tahad?" uuris ta siis, peas keerlemas endiselt rummikokteil.

[Damien Riva]

"Tänan," muigas Riva. Ta tõstis oma pea Alice'i õlalt ja võttis läpaka enda sülle tagasi. "Ilmselt saab minust proffesionaalne fotograaf," lausus Riva. Kui Alice nüüd seda mõtles. Mis temast üldiselt saab, seda ta ei teadnud, kuid küll kõik läheb nii nagu peab. Kõik läks alati nii nagu pidi.

[Alice Carter]

"See on väga äge," naeratas Alice. Nüüd sai ta püsti tõusta. ""Sinu arvamusest hoolimata teen ma endale veel ühe kokteili." Vähemalt ühe. Al võttis oma klaasi "Teen sulle ka?" küsis ta ja vaatas noormeest.

[Damien Riva]

"Jätan vahele," lausus Riva naeratades. Jah, ega ta ei saanud tüdrukule piire seada. "Miks sa jood?" küsis ta otsekoheselt. Nagunii nad on teineteise ees ausad juba. Miks mitte siis kohe kõik välja rääkida.

[Alice Carter]

Alice turtsatas, kuid sel küsimusel oli siiski mõte. Ta läks kapi juurde ja valas endale joogi, siis pööras ta noormehe poole ja toetus kapile. "Et mitte mõelda päevad läbi samadele asjadele," sõnas ta. "Ja õhtuti joon ma sellepärast, et ma ei saa muidu magada. Vähemalt korralikult mitte." tõesti - öösiti ei saanud neiu oma unenägudest sugugi rahu. Ta ärkas värisedes ja vahel ka omaenda karjatuse peale.

[Damien Riva]

"Sellele peab mingi muu lahendus olema," arvas Riva. Aga mis õpetaja tema oli. Ta tõmbas triipu, et normaalne olla. Kutt pööras oma pilgu Alice'lt arvutiekraanile ja tagasi Alice'ile. "Sa võtad neid tablette, see tähendab, et mingit ravi sa saad ju," lausus kutt siis.

[Alice Carter]

"Jah, mingit ravi ma saan." nentis Al. "Kuid mingit teist lahendust ma ei näe." ütles ta siis ja rüüpas sõõmu. See ei olnud ju esimene kord, kui ta omadega persses oli, kuid eelmisel korral oli tal vähemalt mingisugune motivatsioon. Nüüd oli ta veelgi sügavamal ja polnud enam millegi ega kellegi nimel pingutada. "Pealegi, ma olen üldiselt rahul sellega, milline ma hetkel olen," sõnas ta. See ei pruukinud 100% tõsi olla, aega peaaegu.

[Damien Riva]

Riva silmitses Alice'it pilgul, millest võis välja lugeda küsimuse, et kas ta ise ka oma juttu usub. "Mina küll pole rahul sellega, milline ma olen," lausus Riva. kes reaalselt oleks? Kui tal oleks mingi selline jama. "Sa tahad öelda, et sa naudid seda, et alkohol su elu kontrollib?" küsis Riva uskumatult. See ei saanud ju ometi tõsi olla.

[Alice Carter]

"Mul ei jää selle pärast midagi tegemata," samas polnud Alice ka väga kaua niimoodi funktsoneerinud. "Ma saan hommikuti üles ja hetkel vaatan ma alkoholile kui vahendile, mille abil enda elu paremini kontrollida. Kui ma olen joonud, siis olen ma rahulikum, mu paranoia ei ole nii tugev ja mõnikord julgen ma isegi võõraid kõnetada," selgitas ta. Samas ei teadnud ta, mis saab siis, kui ta ühel hommikul ärkaks ja enam ei jooks.

[Damien Riva]

"Ehk siis alkohol kontrollib su elu," kordas Riva. Nii oli ju. Ilma selleta ei funktsioneerinud tüdruk nii, nagu ise tahtis. Täiesti kättevõtmise asi. Miks ta neid tablette siis veel neelab? Asi läks aina kahtlasemaks.

[Alice Carter]

"Kui sa nii arvad," sõnas Alice. Tema nägi seda ju hoopis teise nurga alt. "Tead, ma ei puutunud pea poolteist aastat üldse alkoholi. Kuid kas mu elu muutus sellest paremaks? Ei ütleks. Isegi siis, kui ma lennuõnnetusest eluga pääsesin ja koju naasin, ei muutunud sellest midagi. Ma olin kaine ja tead mis selle tulemuseks oli? Mu poiss jättis mu maha, mu ema ja kasuisa ei julenud mind puudutadagi, mu vanaema istus ööd läbi mu toas ja iga kord, kui ma kisades üles ärkasin, vaatas ta mind sellise pilguga, nagu oleksin ma veel haledam, kui ühe jalaga koer." Alice ei karjunud, kuid ta oli pahane. mis õigusega tuli see tüüp teda arvustama? Samas tikkusid neiu silmadesse pisarad. Ta pöördus ümber, asetas käed kapile ja põrnitses oma klaasi, mille ta jutu vahepeal kapile asetanud oli.

[Damien Riva]

"Kui ma nii väga eksin, siis miks sa endast välja läksid?" küsis Riva pilku Alice'il hoides. Ilmselgelt kontrollis alko Alice'i elu. Pärast suuri muudatusi elus ei saagi loota, et kahe kolme päeva või nädalaga kõik muutub. Selleks tuleb vaeva näha ja alkohol pole lahendus, see rebib su aina enam endasse ja lõpuks on joodik valmis. Riva ei kavatsenud seda kõike aga tüdrukule rääkima hakata. Polnud tema vastutus ilmselgelt. Imelik oli seal tuimalt edasi ka istuda. Ta pani läpaka voodile ja tõusis, võttes oma kaamera. Riva kontrollis, kas selle akud on täis ja otsis siis oma telefoni.

[Alice Carter]

Alice pühkis silmad ja lõi nüüd jälle pea püsti. Ta jõi oma klaasi lõpuni "Sest ilma selleta poleks mu elu sedagi, mis ta on praegu," sõnas ta end noormehe poole pöörates. Alice sammus oma voodini ja istus sellele. Ta jättis klaasi kapile. "Ma loodan, et me selle pärast tülli ei lähe," ütles ta siis suhteliselt vaikselt. Sellest oleks ju kahju - Riva tundus ägeda inimesena.

[Sponsored content]