Who the fuck is Alice?!

[Damien Riva]

Riva läpakas oli taas kuti voodil ta kaamera kõrval. Samal ajal, kui pildid end arvutisse laadisid, mängis muusika. Hetkel mingi jazz'i playlist. Riva kuulas tõesti kõike. Taaskord oli ta ise dušši all ja pesi end, lauldes. Triipu polnud kusagil ja üldse polnud kuskil midagi, mis narkole viitaks, seega puhas pleiss.

[Alice Carter]

Alice astus majakesse ja tegi majas väikese tiiru. Tundub, et ta kohtub lõpuks oma toakaaslasega..Enne olid nad kogu aeg erinevatel hetkedel sinna sattunud, või mitte sattunud. Toas oli kaks voodit ja Alice maandus ühele neist. Tal polnud midagi läpakast tuleva muusika vastu ja ta vaatas ringi - elanik, ilmselt noormees, oli oma asjad ilusti-kenasti lahti pakkinud. Alice'il seevastu olid enamus asjadest alles kohvris ja pigem jäi mulje, nagu ei elakski ta seal.

[Damien Riva]

Riva sammus peagi vannitoast välja. Ainult bokserite väel ja ta laulis Sinatrale kaasa. Tal oli hea hääl ja ta oskas laulda, aga sellegi poolest ta ehmus, kui Alice'it oma toas nägi. Riva seisatas uksel ja toetas end vastu uksepiita. "Heeei," venitas ta muiates tervitust ja kuivatas rätikuga oma juukseid.

[Alice Carter]

Kuigi Alice nagu kuulis, et kutt laulis ja duši all lõpetas, ehmus ta siiski, kui noormees teda kõnetas. "Hei," manas Al näole naeratuse ja tõmbas jalad voodile. Alice heitis Riva'le pilgu, kuid ei tsekkinud teda, ta polnud seda ühegi tüübi puhul ammu teinud, sest hinges oli justkui hirm. Aga kuna ta selle kutiga tuba jagab, peaks ta tüübile vähemalt oma nime vast ütlema "Ma olen Alice," sõnas ta ja otsis taskust ühe tableti, mille ta kohe ka suhu pistis ja alla neelas. Neiul oli tunne, et viimasel ajal jäi ühest väheks..

[Damien Riva]

"Riva," tutvustas kutt ja kortsutas kulme nähes tabletti. "Mis see oli?" küsis ta suhteliselt tõsiseks muutudes. Narkar? Siis see on lausa hale naljakas, et nad ühes toas on. Riva sammus oma kummuti juurde, ajas teksad jalga ja tõmbas särgi selga. Nüüd pööras ta oma pilgu jälle Alice'ile.

[Alice Carter]

"Ravim," sõnas Alice, kuigi talle hakkas tunduma, et ta hakkab nendest sõltuvusse jääma. Alice'i voodi oli seina juures ja nüüd toetas neid oma selja vastu seda. "Ära muretse, mingit surmavat haigust ei ole ja kokku ma ka vast ei kuku," vuristas ta üsna kiirelt, justkui kartes, et noormees hakkabki arvama, et see narkootikum oli.

[Damien Riva]

"Peaasi, et sa ise tead, mida sa teed," lausus Riva. Kes oli tema, et teisi õpetas? Riva tõmbas pusa selga ja kükitas oma voodi ette, tõmmates läpaka enda poole. Pildid tõmbasid veel. Muusikat ta ei vahetanud. "See ei häiri sind?" küsis kutt igaks juhuks ja osutas oma läpakale.

[Alice Carter]

Alice noogutas noormehe lause peale ja sulges siis hetkeks silmad "Ei, ei häiri," sõnas ta. Siis läksid neiu mõtted sellele, kas siseruumides suitsetada võib..Ilmselt mitte. Alice heitis voodile pikali, saades niimoodi paremini ligi oma voodi ees olevale kohvrile. Ta avas selle ja viskas sinna pilgu. Kõik asjad olid olemas, ka retsept tema järgmisele ravimidoosile. Kohvrikaas kukkus tagasi kinni ja Al ajas end jälle istuli. Veider vaikus oli ja ta ei osanud midagi öelda ka..

[Damien Riva]

Riva ajas end püsti ja sammus kummutini. Veider oli tõesti. Ta tõmbas omale sokid jalga ja otsis siis silmadega tosse. "Millega sa tegeled üldse Alice?" küsis Riva ja silmitses neidist. Loome siis tutvust, kui vaikus kahtlaseks muutub.

[Alice Carter]

"Viimasel ajal enamasti kooliga," sõnas Alice "Ma puudusin üsna palju ja olen üritanud viimased kaks kuud asjad joonde saada," seletas ta, jättes esialgu mainimata, et asjad on tegemata sellepärast, et Al veetis viimasest neljast kuust kaks pühhiaatriahaiglas. Alice vaatas noormeest "Aga sa ise? Ülikool?" oletas ta.

[Damien Riva]

Riva noogutas mõtlikult. Küsimust kuuldes noogutas ta vastuseks. "Fotograafiat õpin," sõnas ta. "Mis mind reetis? Tavaliselt mind peetakse nooremaks," muigas Riva. Enamasti arvati jah, et ta keskas käib.

[Alice Carter]

"Nii pühendunud harrastusfotograafi pole ma lihtsalt veel näinud," muigas Alice, pealegi oli Al vanuste pakkumises üsna osav. "Mida sulle kõige rohkem pildistada meeldib?" uuris ta siis, et jumala eest mitte endast rääkida. See oli nii öelda kaitserefleks: räägi sina kõigest, et mina saaksin vaikida.

[Damien Riva]

Riva kehitas õlgu. "Kõike suht. Inimeste emotsioone, kui need on siirad," lausus kutt. Ta ka täpselt ei teadnud, mida talle kõige enam meeldis pildistada. Maastike igaljuhul mitte. Need olid tema meelest igavad. Inimesed olid päris huvitavad.

[Alice Carter]

Alice naeratas..Njaa..Taaskord - ta ei osanud midagi öelda. "Huvitav, kas siseruumides suitsetada ei tohi?" otsustas ta siis küsida. Peaks ka pesus käima. Alice vaatas vaatas toas ringi. Mingisugune ventilatsioon siin oli.

[Damien Riva]

"Ei, siin sa ei suitseta," sõnas Riva kindlalt. "Ma ei talu seda," lisas kutt. Talle suitsetamine ei istunud ja selle lihtsa reegliga pidi Alice arvestama.

[Alice Carter]

Alice kehitas õlgu "Kui sa nii soovid," sõnas ta sõbralikult. Ta oleks ehk veel midagi noormehelt küsinud, kuid samas tundus see talle surkimisena. Alice silitas sõrmega oma rannet, millel oli tattoo. Tal oli see harjumus, kui ta mõtles. "Vesipiipu teed?" küsis ta siis.

[Damien Riva]

Riva mõtles hetke: "eeh jaa. See ei jäiri," vastas ta siis. Suitsu puhul nagu oligi põhiprobleem see, et selle lõhn häiris teda. Ta vaatas neidist ja naeratas kergelt. "Sa ise?" küsis ta siis. Jutu jätkuks või midagi.

[Alice Carter]

Alice noogutan "Teen, kohati vist isegi liiga palju." Al oli viimasel ajal tõesti hakanud rohkem nii jooma, suitsetama, kui ka tablette sööma. "Mis on su lemmik jook?" küsis Alice siis. Lihtsalt niisama, ehk on kunagi vaja vabanduskinki või midagi. Al muigas oma mõtete peale.

[Damien Riva]

Okei, asi kiskus huvitavamaks. "Lemmikjook," kordas Riva mõtlikult. "Ma ei tea. nagu ei olegi otseselt. Õlu äkki. Ma ei joo väga. Mahl on pigem minu jook," naeris Riva. Kurat, äkki tüdruk mõtleski üldiselt, mitte seda, kas Riva kaanib end täis või mitte. Samas, see oleks siis kahtlane küsimus.

[Alice Carter]

Alice naeratas. Ta tundis end üllatavalt mugavalt. Nüüd peaks midagi põnevat välja mõtlema. "Kuna me oleme toanaabrid ja värki.." venitas Al "Mängiks kümmet küsimust?" pakkus ta välja.

[Damien Riva]

"Eeeh," venitas Riva. Kindel, et see hea mäng on? Ta kehitas siis õlgu ja istus oma voodile. "Okei, mängime," sõnas ta ning võttis oma läpaka kätte. Pildid olid ära laadinud. Kutt ühendas kaamera läpaka kõljest lahti ja tõstis arvuti endast eemale. "Sina alustad siis," sõnas ta ja mässas oma kaameraga natuke.

[Alice Carter]

"Teeme nii, et küsimustel pole tsensuuri," muigas tüdruk. Tema alustas.. "Ma alustan leebelt: kus sa sündisid?" küsis ta. Ei saa ju kohe küsida mingeid veidraid küsimusi, näiteks mitu üheöösuhet sul olnud on, jne.

[Damien Riva]

"Okei," muigas Riva ja tegi Alice'ist pildi. "Miamis," vastas kutt. "Kus sa elad?" küsis ta kohe vastu küsimuse. Keda see ikka huvitab, kus inimene sündis. Või no, mida see annab?

[Alice Carter]

"LA's." sõnas Alice lühidalt ja mõtles hetke "Milline oli su esimene suudlus?" küsis ta. Mida muud ikka küsida, kui on teada, millega noormees hetkel tegeleb. Pealegi on isiklikes asjades ju palju põnevam sorida, kui selles, mis tunde ta võtab. Isiklik elu oli põnevam ka, ilmselgelt.

[Damien Riva]

"Kohmakas ja ebameeldiv," muigas Riva. Sellised nad kippusid alati nagu olema. "Kaua sa neid tablette neelad?" küsis Riva küsimuse hoopis teisest vallast.

[Sponsored content]