Väike puhkus.

[Analyn Dalisay]

OT: Mingi...Üheksas päev?
Oli õhtupoolik ja Ana ei pidanud sellel ajal midagi tegema. Tema graafik oli täiesti vaba, super. Naine mõtles minna vaatama, et kas piljardilaud on vaba. Tegelikult meeldis talle lauajalgpall rohkem, aga seda oli jama üksi mängida.

[Damien Riva]

Riva veetis ka enda aega puhketoas. Ta oli sinna vedanud oma läpaka ja töötles nüüd fotosid. Seltskonna mõttes ei viitsinud ta seda üksi oma kämpingus teha. Seal oli alati inimesi ja kuigi Riva nendega ei suhelnud oli seal kuidagi mugavam istuda.

[Analyn Dalisay]

Ana kahjuks, mängisid mõned noorukid piljardit ja tundus, et mäng oli alles alanud. Naine nägi vaba tugitooli, kuid küsis igaks juhuks üle :" On see koht vaba?" Mine sa tea, äkki ootas noormees kedagi.

[Damien Riva]

"Jah, on küll," noogutas Riva. Ei olnud tal kedagi seal oodata. Riva tõstis pilgu arvutist oma piltidelt ja silmitses neidist. "Mina olen Riva," tutvustas kutt end. Viisakusest või nii.

[Analyn Dalisay]

"Meeldiv tutvuda. Ma olen Analyn, tuttavatele Ana," lausus naine istudes. "Sa oled see...Fotograaf, jah?" meenutas Ana. Ta oli enda meelest näinut Rivat pildistamas.

[Damien Riva]

"Meeldiv," noogutas Riva. "See fotograaf jah," muigas Riva. Ta oli jah igal üritusel kaameraga ja kui üritus vees toimus, oli kaameral veekindel ümbris või pildistas Riva kaldal. Talle meeldis pildistada rohkem, kui osa võtta asjadest.

[Analyn Dalisay]

"Sa oled seda kuskil õppinud või õpid ise?" küsis Ana. Kunagi keskkooli ajal tahtis neiu fotograafiakursuseid võtta, kuid ainult tahtmiseks see jäigi.

[Damien Riva]

"Ülikoolis õpin seda hetkel tegelikult," sõnas Riva ja naeratas. "See on nagu hobi ja töö korraga," lisas ta naeratades. Parim töö, mis kunagi üldse olla sai vist. Riva pööras hetkeks pilgu ekraanile ja pani siis töötlusprogrammi kinni.

[Analyn Dalisay]

"Mis kaamera sul on?" küsin Ana huviga. Natuke ta ikka teadis nendest. Sõbrannagi tegeles fotograafiaga, kuid ainult hobi korras.

[Damien Riva]

"Canon EOS 5D Mark II," vastas Riva naeratades ja ulatas oma kaamera tüdrukule. Ta polnud kade oma kaamera suhtes. Lahe, kui keegi selle vastu rohkem huvi tundis.

[Analyn Dalisay]

Analyn võttis selle riistapuu ettevaatlikult kätte. Nimi ei öelnud küll eriti midagi. Canon´it naine vähemalt teadis. "Ja nii lahkelt lubadki teistel enda kaamerat näppida," ütles Ana muigega. Tore ju Damienist, enamus kartsid, et teine lõhub veel ära.

[Damien Riva]

"No sa näed välja kui inimene, kes suudab asju maha pillamata enda käes hoida," vastas Riva. Mõnele väikesele lapsele ta seda jah ei annaks eksole. "Sa jagad kaameratest midagi?" küsis kutt. Neidis hoidis seda kuidagi kohmetult, nagu kardaks maha pillata. Nii hull see asi nüüd ka polnud ju.

[Analyn Dalisay]

"Eih," sõnas Ana naeratades ja kaamerat Rivale tagasi ulatades. "Niipalju tegelikult jagan, et kuidas mu enda digikaga saan kõige parema pildi vastavalt hetkele."

[Damien Riva]

"No see on juba midagi," naeris Riva. "Paljud ei jaga sedagi," mainis ta. Oli ju neid, kes lihtsalt nö reiditsesid siis. Klõpsisid pilte endast ja olid omameelest kõvad fotograafid.

[Analyn Dalisay]

"Ah, eks ma enda lõbuks rohkem klõpsin. Mida sulle kõige rohkem meelbid pildistada?" küsis Analyn. Ei tea, kas selline makropiltide tegija. Või siis inimesed.

[Damien Riva]

Nii et ikkagi suhtlusportaalide klõpsija. "Mulle meeldib inimeste emotsioone tabada. Ma ei ole veel oma kindla nii öelda teema leidnud," sõnas Riva. Kord meeldis talle üht asja pildistada, kord midagi muud.

[Analyn Dalisay]

"Inimeste emotisioonid? Lahe. Ma ise olen loodust pildistanud," mainis Ana. Ta oli juhuslikult sattunud mõndadele väga huvitavatele kohtadele. Näiteks kärestik keset paksu metsa.

[Damien Riva]

"Looduspildid mind ennast väga ei köida," tunnistas Riva. Ehk polnud tal piisavalt rahu eneses, et loodust pildistada või midagi.

[Analyn Dalisay]

"Aga ma arvan, et inimestest on võimalus saada huvitavamaid pilte. Loodust on ju nii paljud pildistanud," arvas Ana.

[Damien Riva]

"Samas on inimesi ka palju pildistatud," arvas Riva. "Ma leian, et kõik võib huvitav olla, kui pildistaja leiab selle õige nurga," lausus Riva mõtlikult. Igal asjal oli oma huvitav külg ju.

[Analyn Dalisay]

"Jah. Igal fotograafil on ju oma "käekiri"," lausus Ana. Vähemalt tema arvates oli see nii.

[Damien Riva]

"Just," noogutas Riva. See oli nagu maalikunstnikegagi, ka nendel oli igaühel oma käekiri ju. Riva silmitses neidist hetke ja naeratas siis, pöörates pilgu piljardit mängivatele noortele.

[Analyn Dalisay]

"Sa piljardit oskad?" vahetas Ana teemat. Ta ise oli küll piljardit mänginud, kuid ega ta seda eriti ei mõistnud.

[Damien Riva]

"Oskan ikka," noogutas Riva. Ta viis pilgu neidisele. "Tahad mängida?" küsis Riva ja silmitses neidist. Mängimise vastu polnud tal midagi.

[Analyn Dalisay]

"Võiks ju küll," vastas Ana märgates, et noored lõpetasid mängu. "Aga ma pean ütlema, et ma ei oska seda eriti."

[Sponsored content]