Re: Istun siin.

[Matthew Stifler]

Stifleri meelest vist isegi küsis, aga kes seda enam mäletab. "Alati saaks paremini," kehitas poiss õlgu. "Aga noh, vist läheb normaalselt. Ja sinul?" Poiss lonksas apelsinimahla ja vaatas uurivalt neiu silmadesse.

[Melanie Armstrong]

"Ilmselt sama," vastas Melanie. Kodus ninnu-nännutati teda nii palju, et tal lõpuks sellest kopa ette viskas. "Mis sa vahepeal teinud oled?" küsis ta edasi. Nähes, et Stif enda mahla joob, tuli ka Melile tema kohvi meelde ja võttis seal lonksu. See oli aga külmaks läinud ehk teisisõnu polnud enam hea, mistõttu tüdruk selle endast eemale lükkas.

[Matthew Stifler]

"Keskkooli lõpetasin ära... eriti ei ole midagi teinud. Kolimisega tegelesin mõned päevad..." Kolis vanemate juurest enda korterisse. Vaat kui armas.

[Melanie Armstrong]

Nojah, Melanie enam peale õnnetust kooli ei ilmunud. Talle saadeti kõik materjalid koju, kus ta need siis pähe tuupis ning hiljem ka eksamitel käis, et kool ära lõpetada. "Kuhu sa siis kolisid?" küsis ta.

[Matthew Stifler]

"Oma korterisse," vastas Stifler üpriski lühidalt. Ta pilk oli mornimaks muutunud, kuid ta manas näole mingisuguse muige, mis hetke pärast kadus. "Visati kodust välja. Aga poh suht." Ilmselgelt polnud. Noormees võttis mahlast järgmise lonksu ja vaatas saalis ringi. "Mis sinu koolist saanud on?" Teemavahetus, oh joy.

[Melanie Armstrong]

Visati kodust välja? Inimestel tuli poeg peale pikka aega tagasi ja nemad viskavad ta välja. Melile meenus, et Stif kunagi saarel olles mainis, et tal vanemad ilmselt väga ei oota teda kodus. "Ma lõpetasin ära selle," vastas ta nooruki küsimusele. "Olin koduõppel."

[Matthew Stifler]

Nojah, niikaua olid tema vanemad õnnelikud, kuni orientatsiooni teada said. Või tegelikult ei olnud nad alguses ka õnnelikud, pigem pahased. Matthew polnud kunagi nende lemmiklaps olnud. "Ahsoo." Koduõppega polnud Stifler eriti kursis.

[Melanie Armstrong]

Melanie noogutas vaid sellepeale. Soo jah. "Ma oletan, et koolis olite te kõik päris suure pilgu all?" Seal koolis oli raske ilma kuulujuttude ja pilkudeta ringi käia.

[Matthew Stifler]

Hetkeks Stifler ei taibanud, millest neiu räägib, kuid noogutas siis. "Jah... kõik esitasid küsimusi. Ja surnutele tehti see asi, see... pildid pandi ja lilli sai tuua ja... sina olid ka nende hulgas, sest keegi ei teadnud, mis sinust sai." Stifler mäletas, et ta oli kõikide piltide ette lilli pannud, ning ühe kimbu otseselt eikellelegi. Rohkem nagu Sebastianile ja nendele saare elanikele, kes seal olid.

[Melanie Armstrong]

Melanie naeratas hetkeks nukralt. Ta käis korra seal koolis, kui kõik tühi oli ja nägi kõiki neid pilte. Peale seda käis ta kohe lillpoes ja ostis oh kui suure hulga lilli, mis ta siis kõikide piltide juurde jagas. Eks ta kord oli selline. "Ma ee.. loodan, et te väga kurvad või midagi ei olnud, sest minust midagi ei teadnud.. Ma tõepoolest ei saanud kuidagi teiste seltsi," pomises neidis.

[Matthew Stifler]

"Nojah. Ega seal ei saanud helistada ka ega midagi, seega... see pole sinu süü, et me sinust ei teadnud," ütles noormees kergelt naeratades. Pole probleemi. "Mingi aktus toimus ka päev peale meie saabumist," lisas Stifler hetke pärast. See oli ka üks kohutav elamus.

[Melanie Armstrong]

Jah, kuid ta sai tagasi ja endiselt ei andnud endast märku. Kuni praeguseni. Oli ka aeg, kuni ta lõpuks koduseinte vahelt lahkunuks. "Tõesti, mis seal toimus?" küsis Mel, pidades silmas aktust, mida Stifler just maininud oli.

[Matthew Stifler]

"Räägiti sellest õnnetusest pisut, kuigi detaile ei tea endiselt keegi väljaspoolt seda seltskonda... meenutati hukkunuid ning kästi teistel õpilastel mitte meile küsimusi esitada," ütles Stifler, kui oli meelde tuletanud, mis seal toimus. Ta oli üpriski omas mullis sel ajal olnud.

[Melanie Armstrong]

"Ja kas kõnelejat võeti kuulda?" küsis Melanie, "kas teile ei esitatud küsimusi?" Seda võis ilmselt ainult loota.

[Matthew Stifler]

"Esitati ikka. Isegi tundide ajal, seega esimesed päevad, või võiks öelda, et isegi terve esimene kuu ei saanud õpetajad korralikult tundi anda," ütles Matthew. Jah, talle oli see isiklikult närvidele käinud, aga ta ei olnud vastanud nendele küsimustele. Üldse vähestele oli ta rääkinud.

[Melanie Armstrong]

"Seda kuuldes on mul isegi hea meel, et ma kooli ei ilmunud," lausus Melanie kergelt muiates. Õnneks suutis ta end väljas käies piisavalt varjata, et keegi ära ei tunneks. Ta ei oleks ilmselt suutnud midagi vastata.

[Matthew Stifler]

"Nojah. Ma arvan, et ma oleks pidanud tegelikult kooli vahetama... aga erilist vahet pole, oleks nagunii halvemini lõpetanud, kui kavatsetud oli." Stifler oli isegi kartnud, et ei saa nüüd selle pärast ülikooli, aga sai.

[Melanie Armstrong]

Ka Melaniel oli võimalus kooli vahetada, kuid ta mõtles, et tal on niigi vähe seal veel käia, mistõttu ta koduõppega nõustus. Õppis kõike seda sama, mis teised ja lõpetas keskkooli ära. Lihtne. "Mida ja kuhu sa edasi õppima lähed?" küsis ta Stiflerilt.

[Matthew Stifler]

"Meditsiini... ma ei tea veel täpselt, kuhu. Mul on aega veel otsustada, sain mitmesse kohta sisse." Jah, raske oli otsustada. Pealegi ta ei tahtnud Zane'st liiga kaugel olla, see oleks suhte lõpp, kui üks ühes, teine teises Ühendriikide otsas elaks. "Ja sina?"

[Melanie Armstrong]

"Meditsiin kõlab hästi," lausus Melanie naeratades. Tubli Stifler, tegi seda, mis tegi inimkonnale head! "Juristiks," vastas ta nooruki küsimusele, peale kerget venitamist. Hoopiski midagi muud, võrreldes ootustega, et ta tihemalt spordiga tegelema hakkab.

[Matthew Stifler]

Meditsiin kõlaski hästi. Stifler tahtis lastearstiks saada, vaat kui armas temast. "Noh, ma siis tean, kelle poole pöörduda, kui probleeme peaks tekkima," ütles ta muigega. Teaks, ta et probleemid nii vara tekivad...

[Melanie Armstrong]

"Kuna sa mu tuttav oled, äkki saad siis veel allahindlust," lausus Melanie muiates. Teeb oma advokaadibüroo veel.

[Matthew Stifler]

"Vot see on küll tore," ütles Stifler muiates. Hah, ta võiks presidendi ka ära osta, kui enda pangakonto väravad avaks na. Sellest hoolimata, et isa ta kodust välja viskas, tilgub tema kontole endiselt päris kenasid summasid.

[Melanie Armstrong]

"Muidugi on," muigas Melanie nign viis pilgu kohvikule. Inimesi oli endiselt päris korralikult..

Ot.: Lõpetame teema ära ja teeme uue?

[Matthew Stifler]

OT: Sobib, ma vean ennast minema siis.

Matthew naeratas pisut ning korkis siis enda mahlapaki kinni. "Ma peaksin nüüd minema," teatas ta ennast püsti ajades. "Oli tore sind näha," lisas ta kergelt naeratades, võttis mahla ning lahkus kohvikust.

[Sponsored content]