Päevitamas, wtf

[Matthew Stifler]

Matthew oli ennast järve kaldale, üpriski kaugele peamajast ja muudest ehitistest, pikali seadnud. Teda siiski häiris üha helenev nahatoon. Poisi dressikas oli tal pea alla asetatud, T-särk vedeles niisama tema kõrval. Jalas olid poisil tumedad teksad, pisut üles keritud.
Stifler oli mingist veidrast üritusest, ta ei teadnudki, mida seal tehakse, ära hiilinud. Nii kaugel oli ta selle pärast, et siis on väiksem tõenäosus, et keegi ta üles leiab ja... tema arme jõllitaks. Need olid ju heledad. Armid niimoodi ei pruunistu, seega tema praegu siiski üpriski päevitunult nahal mõjusid need armid väga silmatorkavalt.
Matthew avas silmad, et läpakas, mis tema T-särgil oli, laulu vahetada, ning sulges taas enda helepruunid silmad. Päike näkku paistmas polnud väga mugav.

OT: Hanna siia.
Ja lauluks praegu SEE

[Hanna Blackwood]

Hana jalutas järve juures, päike paistis eriti tugevalt. Hannale muidu meeldis selline päev. Ainsaks heliks oli olnud lindude laul, kuid vartsi hakkas Hanna kuulma muusikat. Kas siin on ka mingeid üritusi või? ta mõtles, kui silmas kedagi. "Teed poppi või?" Hanna küsis, samal ajal kui ta lähemale sammus.

[Matthew Stifler]

Matthew võpatas, kui kellegi häält kuulis. "Ma võiksin sinu käest sama küsida," vastas ta silmi avades ning nõrgalt naeratades, kui mingit tüdrukut nägi. Tänapäeval ei lasta rahulikult isegi mitte vitamiine koguda. Kus on õiglus?!

[Hanna Blackwood]

"Ma ei teadnud, et üritus toimub," Hanna ütles oma kaitseks välja. Ta oli tukkuma jäänud oma cämpingusse, kui üles ärakas ja märkas, et kõik olid kuhugi läinud aga ega ta hakkanud neid otsima ka. "Ja kes sa olla võiksid?" neiu küsis, silmitsedes tundmatut meest.

[Matthew Stifler]

Ei teadnud. Või nii. Stifler ei teadnud lihtsalt seda, mis täpsemalt toimub. Küll Zane räägib pärast. Kui too ka kusagile ära tõmmanud pole. "Stifler tõenäoliselt. Või Matthew, ükskõik, kumba eelistad," vastas ta siis õlgu kehitades, kui näo taas päikese poole suunas. Huvitav, kas mingi operatsiooni või muu imevalemi abil on võimalik armidest lahti saada? Matthew'd kohutavalt häirisid need heledad triibud. Kuigi mälestused... "Ja sina oled...?"

[Hanna Blackwood]

"Olen tüdruk nimega Hanna," neiu ütles, kui ta maha istus natukene eemale mehest. Hanna oli üsna pessimistlik nii et, ta enne ootab ja vaatab, kes ta selline on. Mees nägi välja nagu täiskasvanud aga välimus võib olla petlik.

[Matthew Stifler]

Tüdruk nimega Hanna. "Panin tähele jah, et tüdruk oled," ütles Stifler silmi avamata. Suht feil. Poiss sirutas käe, ning pani läpakal umbkaudu muusika kinni ning surus kaane alla. Matthew võis praegu ebaviisakas olla... aga mis seal ikka.

[Hanna Blackwood]

"Tõesti? Vaatasin, et sul silmad kinni ja inimesed tavaliselt ei näe, kui neil on silmad kinni aga võib - olla sa oled eran," Hanna hakkas rääkima ei millestki. ta oli kindel, et ei olnud näinud seda meest kuskil enne nii et enda teadmiseks ta küsis "Kas töötad siin või oled alaaeline?". Samuti see muusik oli olnud üpris hea enne kui kinni panti. Noh kuid see on teise inimese asi, kas tahab kuulata või mitte.

[Matthew Stifler]

"Kui sa ei märganud, siis ma vahepeal tegin need asjakesed, millega vaadatakse, lahti ka," muigas Stifler taas silmi avades ja tüdrukule otsa vaadates. "Olen täiskasvanu, kuid ei tööta siin," lisas ta siis vastuseks. Siin laagris käisid ka täiskasvanud, ilmselgelt. Matthew oli juba üheksateist. Milline rõõm.

[Hanna Blackwood]

"See tegevus jäi mul kahe silma vahele," Hanna nentis vaatates järve. Päikese käes see sätendas üsan nunnult, kui nii võib öelda. "Millega muidu tegeled?" ta küsis. Oli huvitav tunda huvitavaid inimesi. Sellepärast ta tavaliselt küsiski nii palju küsimusi, et mõnikord sai inimestel isegi siiber sellest. Sorry not my problem.

[Matthew Stifler]

Heh. "Suvevaheaega naudin," muigas Stifler vastuseks. Sügisest ülikooli, what a joy. "Ja sina?" Ilmselgelt küsib ta vastuküsimuse.

[Hanna Blackwood]

"Vastuseks oleksin ma oodanud, kas näitlemine või midagi sellist aga okey, see vastus kõlbab ka," tüdruk ütles vähe upskalt. Hanna käitus alati niimoodi, kui oli tegemist endast vanem inimsega aga muidugi mitte, mingisuguse 30 aastane. Ei, hoopis kuni 25 või nii. "Mine ei naudi suvevaheaega," tüdruk lausus kurvalt, kuna see oli ka niimoodi. Ta saadeti siia, kuna teda ei tahetud. "Muidu tegelen fotograafiaga, disainimine ja näitlemine," esimene oli küll siis, kui Hannal aega jäi aga see selleks.

[Matthew Stifler]

"Seda sa ei olekski vastuseks saanud, sest ma ei tegele selliste asjadega." Vaevalt, et ta tahaks kuulda, mis Stifleri hobid on. Enesevigastamine... ja muu selline crap. "Miks sa seda siis ei naudi?" küsis ta siis kerge üllatusega. Praegu oli Matthew'l aeg, mida ta sai Zane'ga koos veeta (mitte, et ta seda teeks, kui pidevalt kusagile kadunud on, aga mis seal ikka), mitte et üks ühes ja teine teises ülikoolis aega surnuks lööb. Tegelt Stifler ei teadnudki, kuhu Z edasi minna tahab. Või ei mäletanud. Ei tulnud meelde. Kahju. Fotograafia, disain ja näitlemine. Stifler oskas ka näidelda. On terve elu osanud. Maski kandnud. Kannab siiani.

[Hanna Blackwood]

"Tavaliselt ma saan selliseid vastuseid kuid sain juba aru, et oled teistsugune kui teised," neiu lausus mõtlikult. Tavaliselt inimesed ikka tegelesid mingite asjadega aga kui teine ei taha vastata siis okey. Pole tarvis. "Kuna ma ei tahtnud tegelt siia tulla," Hanna lauses vaadates noormeest. Ta ei olnud kindel, kas öelda täpse põhjuse või mitte? Ta oli varjanud oma õe saladused alates sellest ajast kui teine sündis.

[Matthew Stifler]

Matthew oligi teistsugune. Poiss võttis nüüd enda T-särgi, tõmbas selle selga ning ka dressika. Soe... kuigi ennem oli ka. Palav lausa. "Miks sa siis siia tulla ei tahtnud?" Nojah, oleks Stifler teadnud, et minevik ka siia tuleb, ei oleks ta ka tulnud.

[Sponsored content]