Nightmare

[Matthew Stifler]

Stifler väljus majakesest ning sammus peamaja poole. Ta tahtis endale mahla osta, ja šokolaadi, kui seal on. Parkla juurde jõudnud, ta aga peatus, kuna märkas seal Zane'i. Päris varajane hommik oli, nii kell kümme, Matthew oligi imestunud, et ta ise üleval oli, aga Zane'i puhul oli see vist normaalne. Või midagi. Poiss tahtis juba sinnapoole minna, et Zane'i juurde minna, kuid seisatas kõhklevalt, kui autost, mille juures noormees seisis, väljus mingi teine tüüp. Stifler vaatas täiesti šokeeritult, kuidas too võõras auto ukse kinni pani ning siis Zane'i tervitas ja... teda suudles. Mida perset?! Ning Zane ei hakanud vastu.
Matthew tatsas ärritunult sinna, tõmbas võõra poisi eemale jõuga, mida ta ei teadnudki, et tal on ja virutas täiest jõust Zane'le vastu nägu. Valus hoop. Jah, Stifler nägi välja nagu armukade tüüp, aga seda ta ju oligi.
Siis, sõnagi lausumata pööras Matthew ringi ja läks majakesse. Seal korjas ta oma asjad kokku ning trügis talle järgnenud Zane'st mööda, peamaja poole. Ta kavatses sealt endale uut tuba küsida. Ning ta saigi selle.
Stifler istus enda uuele voodile, siis hakkasid tal pisarad mööda põski alla voolama. Ta imestas, et tal veel astmahoogu polnud, sellise asja peale peaks olema... kuid ta oli endiselt vihane.
Ikka nuttes jäi Stifler lihtsalt seina najale istudes magama.

Varsti poiss ärkas, ning silmi avades nägi esimese asjana Zane'i. "Mida sina siit tahad?" küsis ta suurte silmadega, hääl ärritusest üpriski kõrge, ja ajas end istukile. Siis tajus ta, et on nende kämpas. "Mida mina siin teen?" esitas ta järgmise küsimuse, kui poisist eemale tõmbus, nii kaugele, kui voodi võimaldas.
Matthew ei tajunud, et oli und näinud, sest enda unes oli ta magama läinud, kuid just sellised unenäod näitavad, kuidas ta kardab Zane'st ilma jääda.

[Zane Wyman]

Zane oli ärganud natuke enne Sitflerit ning voodi peal istunud ja Stiffut lihtsalt vaadanud. Tundus, et tollel on rahutu uni ning Z oli kavatsenud just minna poissi äratama, kui too ise ärkas ja Zane peale käratas. "Eem, see on meie ühine tuba, mäletad?!" lausus Zane siis muigega. "Kas sa nägid halba und? Tundus küll nii, sest sa vähkresid ja vahepeal vehkisid käega." Zane kükitas nüüd Stifleri voodi kõrval ja vaatas poisile leebelt otsa. Mis teha, ta oli armunud. Esimest korda elus tõeliselt.

[Matthew Stifler]

Stifler kortsutas kulmu, kuid raev tema silmis ei kustunud. "Ma ei läinud siin toas magama." Stifleri hääl oli täiesti kindel, ning üpriski külm. "Mine tagasi oma kuti juurde," kähvas ta ennast voodilt püsti ajades. Et ta oli vaid bokserite väel, haaras ta enda triiksärgi ja hakkas seda endale selga ajama ja kinni nööpima.

[Zane Wyman]

Zane kortsutas kulmi, kui ennast püsti ajas. "Mis sul viga on?" küsis ta kahtlustavalt, sest tal ei olnud aimugi millest Stifler jahus. Mis kuti juurde? "Me läksime koos eile magama," lisas Zane siis, kratsides kergelt kukalt, sest ta oli täiega segaduses.

[Matthew Stifler]

"Ma... sa... parklas see tüüp..." Stifler peatus ja kulmukortsutus süvenes. Kuidas ta eile Zane'ga koos magama läks? "Ma nägin sind ja teda seal parklas ja siis ma sain endale teise toa ja läksin sinna magama." Stifleri toon oli täiesti kindel, ta ei uskunud, et ta und oli näinud. Zane lihtsalt tahtis teda tagasi saada. "Ma lõin sind, for god's sake!"

[Zane Wyman]

Zane üks kulm kerkis veel kõrgemale. "Ma ei ole parklas käinudki, ainult siis kui saabusin 1. päeval kõndisin ma sealt läbi. Ja sa ei ole mind löönud," seletas Z kiirelt ära. "Ma arvan, et sa nägid seda unes, või mis?!" Poiss muigas kergelt ja astus Stiflerile lähemale, pannes enda käed talle ümber. Isegi, kui Stifleril oleks põhjust, et Zane lüüa ei lööks Z teda kunagi vastu.

[Matthew Stifler]

"Aga..." Stifleri ilme väljendas nüüd tõsist segadust. Ta ei astunud eemale, kui Zane tema juurde tuli, ning käed tema ümber pani. Selle asemel libistas ta endagi käed ümber Z ja kallistas teda. "Anna andeks, et ma su peale karjusin..." ütles ta vaikselt, kui huuled põgusalt vastu Zane'i põske surus. "See tundus lihtsalt kõik nii tõeline." Tõesti tunduski. Ta ju ometi oli unenäos magama läinud ja nüüd siis üles ärganud. Kuid Matthew oli rahul, et see oli olnud uni, kuigi tal oli kahju, et oli poisi peale karjunud. Ta ju ometi armastas teda. "Ma armastan sind," lisas ta siis enda mõtetele ka valjult. Või noh, ütles need sõnad vaikselt, piisavalt valjult, et Zane teda kuuleks.

[Zane Wyman]

Zane jumaldas nende sõnade kuulmist. Ta pani enda lauba vastu Matti laupa ja naeratas talle. "Mina armastan sind." Zane püsis selles asendis ja lisas: "siit vaadates on su silmad kõõrdi." Kuidagi oli vaja ju tuju tõsta ja tõesti, kui kellelegi nii lähedalt otsa vaadata, tundusidki tolle silmad kõõrdi.

[Matthew Stifler]

Matthew hakaks vaikselt naerma. "Hommikul vara kohe solvama," muigas ta lõbustatult, kui poisi huultele kiire õrritava musi tegi ning käed noormehe pluusi alla libistas. Noh, tuju tõstmine läks Zane'l igatahes korda.

[Zane Wyman]

Zane muigas meelitavalt, kui Stiflerit nüüd ahnelt suudles ja siis endal särgi seljast võttis ning mis seejärel põranal maandus. Poiss liibus vastu Matti, jätkates suudlemist ning ka tema käed libisesis poisi kehale.

[Matthew Stifler]

Kui juba niigi nii vara hommikul üleval oled... siis miks mitte seda aega targalt kasutada? Matthew astus vaikselt edasi, lükates Zane'i voodi poole, ning teda siis sinna selili pikali tõugates. Hetke pärast istus ta, üks jalg ühel, teine teisel pool Zane'i ja suudles teda jälle. Nagu Matthew oli avastanud, oli Zane endale juba need ebavajalikud riided selga ajanud. Kui kahju. Okei, pluusist oli ta juba vabanenud, aga sellegipoolest.

[Zane Wyman]

Zane käed krabasid kõike, mis talle kätte jäi. Matti keha küljes muidugi. Ühe hetkega oli poiss erutunud ning juba istuski Stifler tema peal. "See juba läheb," mainis ta, kui siis tugevalt Stiflerist kinni hoidis, et teda paremini suudelda.

[Matthew Stifler]

Muidugi läheb. Stifler oli tema mõistes varajase hommiku kohta väga energiline. Poiss naeratas vaid kergelt, ning jätkas suudlust, kui käed poisi pükstevärvli poole libistas ning neid avama hakkas. Jalgpall on parem kui seks. NOT! Vähemalt Stifleri arvates enam ei olnud.

[Zane Wyman]

Zane ei raiskanud aega, vaid aitas kaasa ja varsti olid nad mõlemad alasti, seal linade vahel. Mõnus. Z suudles Stiflerit ning keeras siis ennast, jäädes ise pealepoole, Matt tema all. Zan vaatas Matile otsa, naeratas laialt, ning suudles teda siis uuesti.

[Matthew Stifler]

Nii sobib ka. Stifler suudles Zane'i ahnelt, vahepeal tema alahuult hammustades. Sadisti kombed olid vähenenud, kuid hammustamine meeldis talle ikka. Muidugi oli kahju, et need olid vähenenud, aga see kõik toimus ilmselgelt selle pärast, et Z polnud nii vägivaldne, kui Trevor või Patrick. Matthew surus sõrmed poisi juustesse, kui taas tema huult hammustas, naeratas siis, ning suudles teda uuesti.

[Zane Wyman]

Zane õrritas Matti ja tõmbus vahepeal eemale, laskmata ennast suudelda. Oii talle meeldisid mängud. Varsti istus ta voodile ning tõmbas Stiffu endale peale, sisenedes temasse õrnalt.

[Matthew Stifler]

Mhh, Zane on paha, ei lase suudelda. Siis aga muutis Zane asendit, ning Stifler, kes oli just poisi kaelale suudlusi jaganud, hammustas noormehe nahka üpriski tugevalt, kui too temasse sisenes. Seda oli tõesti juhtunud juba loendamatu arv kordi, aga Stifler polnud endiselt selle kõigega täielikult harjunud. Matthew hingas lõpuks sügavalt välja, surus kohale, mida oli hammustanud, musi, ning suudles siis taas ahnelt Zane'i huuli.

[Zane Wyman]

Zane liigutas ennast alguses aeglasemalt aga mida ahnemaks muutusid Matti suudlused, seda jõulisemaks muutusid ka Zane liigutused. Kuna oli hommik, ei suutnud Z lihtsalt kaua vastu pidada, ta jõudis liiga kiirelt lõppu, kuid see oli jälle see super tunne.
Natukese aja pärast, vajus Zane Matti kõrvale voodile, suudeldes teda veel enne viimast korda ahnelt.

[Matthew Stifler]

Matthew hingas sügavalt sisse, kui kõik lõpuks läbi oli. Ükskõik, kui kiirelt see ka käis, hea oli ikka. Poiss hingas selili olles üpriski raskelt, aga kuna tal polnud kunagi seksi pärast astmahoogu olnud, siis ei ta ei muretsenud. "Sa oled nii armas," sõnas Matthew, kui ennast küljele pööras ning Zane'i nägu silmitses. Üks kenamaid kutte, keda ta näinud oli.

[Zane Wyman]

Zane teeskles eputamist, kui Matt talle komplimendi tegi. "Ma tean, onju?!" Siis aga andis ta musi Stifleri nina peale. "Sina oled armsam." Zane ei viitsinud ennast liigutada. Keegi oleks võinud söögi voodisse tuua ju. Nagu mõnes lahedad hotellis.

[Matthew Stifler]

Stifler naeratas lõbustatult. "Ego on kõrge, jah," muigas ta lõbustatult, kui siis kummardus, et poisi huuli õrritavalt suudles. Hetke pärast ta tõmbus aga eemale, sirutas käe ja võttis öökapilt šokolaaditahvli. Tal oli igal pool neid laiali. "Šokolaadi?" küsis ta, kui pakendit avas. Nämma. Väga tühi ta kõht polnud, aga maiustustest ei ütle ta kunagi ära.

[Zane Wyman]

"Sa ei saa šokolaadist vist kunagi üle, ega ju?!" muigas Zane, kuigi isegi see meenutas talle kohe saart. Mitte, et kõik aeg seal halb oleks olnud. Ta oli endale Matti saanud. Siiski võttis ta ühe rea ning asus seda sööma.

[Matthew Stifler]

"Mkm," vastas Stifler rõõmsalt, nagu väike laps. Tavaliselt sõi ta šokolaadi söögi alla ja söögi peale. "Ma küll arvan, et mul on suhkruhaigus, aga mis seal ikka." Poiss muigas, ning pistis ühe tüki šokolaadi suhu. Nämma. Meenutas küll saart, Stephenit eriti, kuid tõesti, ega kõik juhtunu ka nüüd halb polnud.

[Zane Wyman]

"Ära aja," muigas Zane, kohendades enda kätt, nii sai ta paremini Matti enda kaissu võtta. "Lähme dušši alla?" pakkus Zane seejärel. Miks mitte koos minna. Lahe ju. Nad pidigi enda elu vürtsitama.

[Matthew Stifler]

Stifler muigas. "Tegelikult mul ongi," vastas ta siis kergelt kulmu kergitades, kui Zane'i poole vaatas. Seda Z veel ei teadnud. Või noh, nüüd teadis. Aga jah, Matthewil oli, aga ta polnud veel surnud, seega laseb ta edasi, ja sööb šokolaadi. "Hea mõte," lisas ta siis duši alla mineku ettepaneku peale.

[Sponsored content]