Re: Smoke! Smoke!

[Raymond Dice]

Ja siis tuli kolinaga mõistus tagasi ja Ray pillas ehmunult padja käest. Ai raisk, kui Chris peaks nüüd tulema, siis saaks Ray sellise sõimu kaela. ja enamjaolt sellepärast ta ka minema ei läinud, vaid püüdis Trevorit maha rahustada. "Kuule sorry, ma ei mõelnud üldse.." sõnas Raymond kõhklevalt, astudes siiski sammukese tagasi. Peaks kallistama teda või midagi? Mine tea, äkki saab paanikahoo.

[Trevor Farro]

Trevor astus seina äärest eemale, eemale ka Raymondist, talle kordagi selga pööramata. Ta pühkis kiirelt pisarad. "Pole midagi, mina alustasin," lausus ta oma voodile istudes ja kätega põlvede ümbert kinni võttes. Kuigi ta mälu oli tagasi ja kohati tundus ta endise Trevorina, oli ta siiski vähe teine inimene. See Trevor, kes seal voodil nüüd kassis ei olnud kohe kindlasti võrreldavki selle Trevoriga, kes koolis teisi peksis.

[Raymond Dice]

"Ja mina oleks pidanud õigel ajal lõpetama," lausus Ray kindlalt, sammudes aeglaselt ja ettevaatlikult Trevorile lähemale. Kutt istus samuti voodile, Trev'ist veidi kaugemale. Peaasi, et ta äkilisi liigutusi ei tee, eks? Noh, Ray uskus, et kutt saab siiski aru, et teda pole mõtet karta. Aga samas oli ilmselge, et Trevor ei saanud neid hirme eriti kontrollida.

[Trevor Farro]

"Pole midagi, ausalt," pomises Trevor. Ta vihkas seda, et ta nii könn ja saamatu on ja ta vihkas seda, et ta kõiki kartis ja nuttis koguaeg. Ta oli nii haledaks muutunud, et ta vihkas iseenast juba. Trevori pea hakkas kogu sellest jamast valutama ja ta ohkas. Huvitav, kus Chris on. Millal ta tagasi tuleb? Miks ta juba ei tule? Trev küttis end mõttetute asjade pärast üles ja hakkas veel enam nutma.

[Raymond Dice]

"Öäää.. ära nuta, palun.." sõnas Ray püsti tõustes, tammudes toas edasi-tagasi. Tüdruk nutab, võtad kaissu ja lohutad. Kutt nutab ja.. Mis?! "Tahad, ma toon Chrisi? Ei, ma ei jäta sind üksinda ju.. Tahad kalli?" pakkus Ray viimases hädas.

[Trevor Farro]

Trevor raputas pead. "See läheb üle," lubas ta ja tõusis voodilt, sammudes vannituppa. Ta keeras kraani lahti ja viskas endale vett näkku, aga see ei aidanud. Mida saamatum Ray selles olukorras oli, seda sitemini tundis end Trevor. Viimaks loobus ta kraani piinamisest. Võttis pusa seljast ja astus riietega dušši alla. Nagu see midagi aitaks.

[Raymond Dice]

"Ei lähe ju.." pomises Ray vaikselt, aga siis oli Trevor juba vannitoas. Kutt seisis seal hetke, kaaludes koraks Chrisi kohale vedamist. Aga ta ei julgenud ära ka minna. Pärast Trevor teeb veel endale midagi.. Ray koputas vaikselt vannitoa uksele ja astus sisse, olles valmis kohe kaduma, kui Trevor seal alasti on vms. Aga vaatepilt oli tsensuuritud. Jumal tänatud.

[Trevor Farro]

Trevori silmad olid suletud ja vesi voolas talle näkku, seega ta ei näinud ega kuulnud midagi. Ta seisis seal sedasi hetke ja avas siis silmad, märgates, et uks on lahti ja seal oli Ray. "Mine ära, palun," lausus Trevor taas endast veel enam välja minnes ja vastu duššikabiini seina taganedes. Vähemalt on sein seljataga.

[Raymond Dice]

"Kuule, rahune.. Ma ausalt ei tee sulle midagi," sõnas Ray kindlalt, hoides käed koguni nähtaval kohal ja sammudes aeglaselt lähemale. Ta ei osanud ju endiselt midagi teha, aga midagi ta ometi tegema pidi. "Kõik on korras, eks? Täitsa korras on.." pomises kutt ja keeras vee kinni. Mismõttes Trevor läheb riietega duši alla. Ray silmitses kutti hetke ja no ta oli nii hale, et kutil tekkis isegi tuju teda kallistada ja nii ta ka tegi.

[Trevor Farro]

"Siis palun mine ära," anus Trevor. Kerge paanikahoog. Ta tahtis ära joosta, aga jalad ei kantnud teda ja siis haaras Ray ta oma embusesse. No muidugi ei näinud Trevor sellises olukorras enam asja heatahtlikust ja pistis karjuma. Pisarad jooksid veel enam mööda ta põski alla. Miks Ray talle nii teeb? Miks nad kõik talle nii teevad? Kõik punkris kogetu tuli meelde ja Trevor kisas nii, kuidas kopsud võtsid.

[Raymond Dice]

Ray ehmus päris korralikult ja oleks napilt ise ka karjuma pistnud. Selle asemel surus ta käe Trevori suule, tõmbudes samas veidi eemale. "Rahu!" sõnas ta ärevalt. Aah, pool laagrit tormab kohale nüüd ju. ja ai kui Chris kusagil läheduses peaks olema. Ray oli nii kutu mees. "Ma ei tee sulle midagi, ma ei puutu ka sind, lihtsalt ole tasa!"

[Trevor Farro]

Trevor nuttis juba nuuksudes ja see, et Ray oma käe tema suule surus tegi asja ainult hullemaks, aga ta ei karjunud enam. Ta vaatas oma suurte hirmunud ja pisaraid täis silmadega Ray'le otsa. Mis edasi saama hakkab, oli juba aimatav. Vähemalt Trevori jaoks. Ta pisarad kastsid isegi Ray käe märjaks. Vaene väike Trevor.

[Raymond Dice]

"Anna andeks.. Ma ei osanud midagi teha," sõnas Ray vaikselt, saades veidi rehulikumalt hingata. Ta julges lõpuks käe ka ära võtta. Ja nüüd Trevor nuttis. Ja ikka korralikult. "Ma nüüd kallistan sind," lausus Ray otsustavalt ja samas ka hoiatavalt, hoides esialgu Trevoril piisavalt õrnalt ümbert kinni, et kutt ise eemale saaks tõmbuda.

[Trevor Farro]

Trevor nuttis ikka lohutamatult ja siis Ray kallistas teda. Nagu reaalselt? Trevor pani ka enda käed ümber Ray ja kallistas teda vastu. Ta tegi kuti riided märjaks. "Vii mind siit ära," sosistas ta. Ta ei tahtnud kuskil vannitoas olla niimoodi. Liiga õudne.

[Raymond Dice]

Rayl oli nendest riietest praegu küll kergelt savi. Peaasi, et Trevor ei karjuks ja ei nutaks. Võeh. Ray noogutas kergelt Trevori lause peale ja juhtis ta rahulikult vannitoast välja, istudes koos kutiga voodile, tema ümbert lahti laskmata. Trev oli ikka täitsa sassis. Kuidas Chris temaga hakkama sa üldse?

[Trevor Farro]

Trevor oli Ray külge klammerdunud. Näis, et oht oli möödas ja ta usaldas Ray'd, nuuksudes tema kätevahel seal nagu väike laps. Miks nagu? Ta oligi väike ju. Laps ka alles. Vaesekene.

[Raymond Dice]

Rayl polnud endiselt õrna aimu ka, mida teha tuleb, aga samas oli tema senine 'lohuta nagu tüdrukut' taktika mõjunud. Kutt sulges silmad ja mõtles, kuidas ta tüdrukut siis edasi lohutaks. Tema käsi liikus Trevi juustesse. Märjad ja lühikesed. See purustas küll kujutluspildi. Sellele vaatamata silitas Ray neid kergelt, hoides tugevalt Trevori ümbert kinni.

[Christer Dice]

Christer ei tahtnud Trevi pikalt üksi jätta, tüüp oli parajalt sassis veel siiski ju. Niigi oli ta kauaks ära jäänud. Ta avas kämpingu ukse ja astus sisse, kuuldes koheselt nuukseid. Ta ei vaevunud ustki enda järelt kinni tõmmata, kui hääle suunas vaatas. Läbimärg Trevor tema onupoja kaisus. Mida ta sellest välja lugema pidi? "Mis juhtus?" küsis Chris rahulikuks jäädes, kui siis Trevi kõrvale istus ja Raymondile märku andis, et ta nüüd võtab oma kuti.

[Raymond Dice]

"Mina ei teinud!" sõnas Ray esimese asjana. Jumal tänatud. Keegi, kes suudab Trevori maha rahustada. Kuigi tundus, et nüüd läheb tal täitsa hästi juba. Korraks ei tahtnudki Ray kutist lahti lasta. Või õigupoolest ei julgenud. Aga noh, Chris oli etem kui tema ja ta siiski võttis käed Trevori ümbert ära.

[Trevor Farro]

Kuuldes Chrisi häält tõmbus Trev Rayst eemale ja vajus kohe Chrisile nuuksudes kaela. Tema küll vastata ei jaksanud. Ta luksus läbi nutu ja peitis oma näo vastu Chrisi õlga.

[Raymond Dice]

"Ta viskas mind padjaga ja siis ma viskasin teda vastu ja siis see kujunes sõjaks ja siis ma vist vahepeal hirmutasin teda kogemata ja ta hakkas kartma ja ma üritasin teda lohutada, aga ta läks vannituppa ja ma läksin järgi ja siis tahtsin teda lohutada, aga tegin asja hullemaks ja siis ta läks endast välja ja mul on kahju," vuristas Ray kiirelt. tema ei tahtnud süüdi jääda ju.

[Christer Dice]

Christer tõmbas Trevori endale kaksi-raksi sülle. Las nutab tühjaks, hakkab kergem. Ta pani oma käed talle lohutavalt ümber. Chris kuulas oma onupoega. Padjasõda, vannituba...noh, selle teise märksõnaga sai Christerile kohe kõik selgeks. Ta ohkas kergelt. "Kõik on hästi," lausus Christer nii Trevorile, Raymondile kui iseendale. Kõik ei olnud hästi, aga ei midagi kaelamurdvat. See on vaid aja küsimus, millal kõik jälle korras on.

[Raymond Dice]

"Äkki ma lähen ära või midagi.." pomises Ray süüdlaslikult. Tal oli ka nõme nüüd olla ju. Tema süü ikkagi. Kui mitte otseselt, siis kaudselt ikka. Seal majakeses elamine sai raskem olema, kui ta arvas.

[Trevor Farro]

Chrisi süles rahunes Trev märgatavalt. Seal tundis ta end turvaliselt. Kuigi no, kui Chris poleks sel hetkel sinna tulnud, siis võib-olla oleks Raymond ka tema lohutamisega hakkama saanud. Ta ei öelnud nende vestlusesse midagi, sest nii ju oli ja pealegi nuttis ta ikka veel, lihtsalt mitte nii meeleheitlikult.
Mõne aja pärast ta nuuksed lakkasid ja ainult pisarad voolasid, aga need hakkasid ka järgi jääma. Chris oli märg juba, mitte ainult tema õlg Trevi pisaratest vaid muud kohad ka tänu Trevori märgadele riietele. Trev ise oli emotsionaalselt kurnatud ja nii pea kui pisarad lakkasid, ohkas ta raskelt.

[Christer Dice]

"Sa ei pea, aga kinni me sind ka ei hoia," lausus Chris. Njaa, Raymond peab ära harjuma sellega, et üks mees siin veits sassis on. Aga hetkelise olukorra süüd ei peaks Ray küll enda peale võtma. Aga selle eest, et Christeril nüüd Trevor on, võib Ray küll ennast tänada - oli tal siis vaja haigeks jääda? Mis tal viga oli üldse? Aga Chris ei kurtnud, ta rõõmustas, et seal just tema saarel elama pidi. Oli, mis oli. Chris lõdvendas haaret ja vaatas Trevorile otsa, kui kutt enam ei nuuksunud. Kui tema pisarad lakkasid, tõmbas Chris käeseljaga üle tema põskede. "Me peame peasaali minema varsti," lausus Christer.

[Sponsored content]