Esimene õhtu.

[Jessica Star]

Jessica otsustas esimesel õhtul minna spordiplatsile sörkima. Olgugi, et ta seda täiesti vihkas, oli see hea trenn terele kehale. Mõned ringid staadionil sörkinud, istus tüdruk rampväsinuna ühele pingile ning jäi hingeldades puhkama.

[Matthew Stifler]

Stifler ei tohtinud eriti füüsilist koormust rakendada, kuid sellegipoolest tatsas spordiplatsile, selleks hetkeks, et näha, kuidas üks neiu jooksmise lõpetas ning siis istuma jäi. "Tereh," tervitas ta tüdrukut entusiastlikult, kui tema kõrvale istus. Kena neiu. Ning jälle mõtteline hoop mööda pead. Parandamatu.

[Jessica Star]

"Tere," sõnas J ikka veel hingeldades. Neiu toetus pingi seljatoele ja tutvustas end :" Ma olen Jessica Star. Sakin jooksmises." Millegipärast pidas J selle viimase mainimist vajalikult. Et noormees ei arvaks, et tal on mingisugune astmahoog või midagi.

[Matthew Stifler]

Astmahoog? Oh ei. Küll Stifler astmahoo ära tunneb. "Matthew Stifler, rohkem tuntud kui Stifler," muigas ta vastuseks. "Sakid? Kui sa nii arvad," lisas ta hetke pärast kergelt naeratades. Tema ei ole kindlasti õige inimene selle hindamiseks, arvestades seda, et ta ise jooksmist väldib. Selle pärast ta pole ka kooli jalkameeskonnas.

[Jessica Star]

Neiu leidis nüüd aega enda vestluspartner üle vaadata. Päris kena noormees oli. "Okei, Stifler...Miks see nimi mulle tuttav tundub?" üritas J meenutada. Ta oli seda kuskilt kuulnud, kuid kust, vot see ei tahtnud üldse meenuda.

[Matthew Stifler]

Miks Stifler küll tuttav tundub? Ei tea jah. "Võimalik, et sa tead mõnda mu sugulast. Võib-olla mind ennastki, juhul, kui sa minuga ühes koolis käid. Aga üldiselt võib Stiflereid iseloomustada kui pidevalt pidutsejaid, ebameeldivaid ning üleüldse värdjaid isikuid. Tuleb tuttav ette?" Näiteks Dwight. Võimalik, et too tüdruk on Dwightiga kohtunud. Teda teavad vist küll kõik. Või Steve. Maailmakuulsad.

[Jessica Star]

"Muidugi, Dwight Stifler!" ütles J rõõmsamalt. Midagi juba meenus, kuid see, mis täpsemalt tuli meelde, polnud just kuigi positiivne. "Aga värdjas sa küll pole."

[Matthew Stifler]

"Dwight, muidugi," muigas Stifler lõbustatult. Otseloomulikult. "Sa tead mind... mis, kaks minutit?" vastas poiss teise lause peale naerma hakates. Keegi neist ei lennanud võõrastele peale ja ei hakanud mõnitama janii. Ikka rahulikult. Üldiselt.

[Jessica Star]

"Kui sa oleksid värdjas, siis oleksin ma kas aa, juba kutu-piilu või bee, minema jooksnud...Mida ma vihkan. Järelikult ei ole ju värdjas," põhjendas J enda seisukohta. "Mis sind paneb teisiti arvama?"

[Matthew Stifler]

Stifler muigas taas, ning surus käed taskusse, põimides ühe käe sõrmed ümber inhalaatori. "Ega ma kohe inimesi hirmutama ei hakka. Soovid, et teeksin seda? Pole probleemi." Stifler hingas demonstratiivselt sisse, nagu valmistudes mõnitustelaviiniks, mis temast väljuma peaks.

[Jessica Star]

"Ürita," sõnas Jess muigega. Ega ta klaasist või portselanist pole, et katki läheb. Ja pealegi, ta sai aru, et Stifler tundub tore olevat.

[Matthew Stifler]

Stifler pahvatas naerma. "Ma ei ole eriti selles tujus hetkel, anna andeks," ütles ta rõõmsameelselt. Jah, peale saarevärki oli ta hoopis teistsugune, kuid nüüd esines ebaviisakamaid päevi palju rohkem. Isegi suitsetamise ja joomisega oli ta tagasi tõmmanud, kuid kui jõi, siis ikka jõi.

[Jessica Star]

"Ma arvasingi seda," vastas Jess naeratades. Enam polnud nagu millestki rääkida. Small-talk paistis otsa saavat. "Miks siis sina siia laagrisse tulid? Ise või saadeti?"

[Matthew Stifler]

Eks ta ole. "Ikka ise," vastas Matthew siis kergelt pead kallutades. Esiteks oli ta täisealine ja keegi ei saada teda kusagile, ning teiseks... ta tahtis ära saada. Lihtsalt kusagile, kus enamus rahvast teda ei tea.

[Jessica Star]

"Lõbutsema? Või midagi uut õppima?" uuris Jessica edasi. Neiu kirus end mõttes, et ta veepudelit kaasas ei võtnud. Janu tekkis.

[Matthew Stifler]

"Põhiliselt lihtsalt kodust minema," ütles Stifler muiates. Täpsustada ta ei kavatsenud, aga see vähene teave ei tee kellelegi haiget.

[Jessica Star]

"Sama siin...," jättis Jessica lause pooleli. Miks pidigi võhivõõras teada tahtma täpset põhjust. Neidis ei uurinud ju noormehe omi ka.

[Matthew Stifler]

"Teeme klubi," muigas Stifler selle peale, kui käed taskust välja võttis ning telefoni võttis. Kell oli veel vähe. "Jäämegi siia niimoodi istuma?" küsis ta siis kerge lõbususega.

[Jessica Star]

"No võib ka midagi muud teha...Või tahad äkki jooksma minna?" päris neiu enda jalgu välja sirutades. Tema küll jooksma enam ei viitsi minna. Sörkima võib-olla, kuid never ever jooksma!

[Matthew Stifler]

Jooksma? See ei oleks eriti hea mõte. "Kui sulle sobib, et ma sulle järele kõnnin," ütles Stifler selle peale kergelt naeratades. "Joosta ma küll ei saa." Isegi sörk oli halb mõte. Tal polnud täna astmahoogu olnud, ning oh kui tore oleks, kui täna jääkski vahele.

[Jessica Star]

"Hea, et sa joosta ei taha. Mul ka eriti viitsimist pole. Aga jalutada võib ju küll," pakkus tüdruk välja alternatiivi, mis tundus tore. Jessile meenus, kuidas ta nägi varem Stiflerit ühe kutiga. See pilt ajas neiu muigele.

[Matthew Stifler]

"Jalutamine sobib," ütles Stifler ennast siis püsti ajades. Pilku tüdrukule suunates kallutas ta kergelt pead. "Miks sa naerad?" küsis ta kulmu kortsutades. Okei, otseselt ei naernud, aga miski tegi talle nalja. Stifler astus jooksurajale, kui endiselt vastust ootas.

[Jessica Star]

"Ei midagi," vastas Jess ikka veel muigega. Neiu tõukas end toolilt püsti ja astus samuti jooksurajale ning hakkas seal tasapisi kõndima.

[Matthew Stifler]

"Räägi nüüd," ütles Stifler tüdrukule järgnedes. Uudishimu tapab. Või siis mitte. Igatahes tal oli tunne, et nali käib tema üle ja ta ei saa aru. Blond, nagu tavaliselt. Või siis mitte.

[Jessica Star]

"Mul meenus üks vaatepilt, mis mulle varem silma jäi," vastas Jess väga üldiselt. Loodetavasti ei hakka Stifler edasi küsima.

[Sponsored content]