Kultuursed inimesed

[Raymond Dice]

Ray ja Riva istusid pargis suuresuure muruplatsi peal, mis oli väikesel künkal lausa ja madalikul asus suur lava, kus käis mingi iga-aastane vabaõhukontsert. Õigupoolest terve kontsertite sari, sest see kestis ühe pika nädalavahetuse. Parajasti oli laupäev ja kell oli midagi lõunapaiku ja nad istusid seal kahekesi, Riva Ray kätevahel. Nad olid tegelikult suhteliselt juhuslikult sinna sattunud, aga päris head muusikat tuli ja tasuta oli see üritus ka, nii et mis seal ikka.

[Damien Riva]

Riva toetas end Ray'le ja jälgis laval toimuvat. Ta käed olid endiselt kinni seotud, aga vähemasti tundis ta end hästi ja olukord oli nüüd stabiilne. Riva sõrmed olid põimitud Ray sõrmedega. Inimesed liikusid veidi eemal, siin-seal oli kosta juttu või kilkeid. Väiksed lapsed jooksid neist mööda ja ajasid üksteist taga. Nad võisid oma kolme aastased olla. Riva naeratas pilku nendele viies. Tema kaamera puhkas nende kõrval murul. Riva oli seda täna pea terve päeva piinanud juba, kuni Ray ta sõrmed endaomadega põimis ja käskis natuke puhkust anda sellele. Ehk oli see selle pärast, et Riva pildistas Raymondi iga nurga alt, pööramata ümbritsevale tähelepanu.

[Raymond Dice]

Ray pilk oli samuti lavale kinnitatud, kuid temagi märkas siis lapsi ringi jooksmas. Küll väikestel oli elu lihtne.. Mõnikord mõtles kutt küll, et tahaks ise ka väike alles olla ja liivakastis Rivale esimese musi teha. Küll see oleks nunnu. Ray vajutas musi Riva põsele, viies pilgu tagasi lavale. Kuna väljas oli suhteliselt soe, käisid mingid noored ringi ja müüsid jäätiseid. Üks teismeline neiu peatus ka nende juures ja pakkus neile jäätist, naeratades rõõmsalt, kui kuttide ühendatud käsi nägi. "Tahad?" uuris Ray vastust ootamata raha tagataskust välja koukides.

[Damien Riva]

"Mul ükskõik," muigas Riva ja silmitses lapsi, kes teineteist taga ajasid. Jah, küll nende elu oli lihtne. Riva naeratas kergelt ja toetas oma pea Ray õlale. Ta viis pilgu tagasi laval toimuvale. Väljas oli mõnus. Talle meeldis Ray'ga väljas käia. Riva oli õnnelik, et Ray polnud tõsiselt võtnud toopäev öeldud sõnu. Riva ei mõelnud neid ju tõsiselt, aga ta kartis, et Ray siiski mõtleb nendele sõnadele vahel.

[Raymond Dice]

"Kellelgi pole kuumal suvepäeval jäätisest ükskõik," muigas Ray ja ostis neile mõlemale jäätise, ulatades ühe neist Rivale. Kutt hakkas enda oma lahti tegema, püüdes kõigepealt aru saada, kumbat pidi see jäätis seal sees oli. Ta pidi alati õige otsa lahti tegema. Omad kiiksud.

[Damien Riva]

No jah. Valepidi on jäätist ebamugav kätte võtta. Riva võttis oma jäätise paberist välja ja viis pilgu jälle kiljuvatele ja naervatele lastele. Huvitav, kas ta saab kunagi isaks. Kas ta on parem isa oma lapsele või lastele, kui tema isa oli talle. Ta vist ei suudaks taluda mõtet, et tal kaks poega on.

[Raymond Dice]

"Igatsed lapsepõlve taga?" uuris Ray, märgates, et Riva üldsegi lava poole ei vaadanud. Ega põhirõhk oligi kuulamisel jap. Nad istusid omajagu kaugel ka lavast, sest kontsert oli ammu peal ja lavaesine oli rahvast täis. Pealegi sai eemal rahulikult juttu ka ajada, nii et kuulis ka, mida teine räägib.

[Damien Riva]

"Eih," raputas Riva pead ja puges Ray'le lähemale, limpsides rahumeelselt oma jäätist edasi. "Ma jäin mõtlema lihtsalt," pomises ta, pilk nüüd laval. Siis lendas nende jalgade juurde lendav taldrik ja üks väike krussis lokkidega tüdruk hüppas nende juurde, võttes maast oma mänguasja.
-"Kas see on sinu oma?" küsis ta lapselikul häälel ja osutas Riva kaamerale.
"Minu oma on see," vastas Riva naeratades ja võttis maast kaamera, tõmbudes sedasi Ray'st eemale. Ta võttis katiku eest ja lülitas kaamera sisse. "Tahad pildistada?" pakkus Riva kaamera vaevalt viie-kuue aastasele tüdrukutirtsule ulatades. Väike lokkidega tüdruk noogutas veidi häbelikult ja võttis kaamera, pillates nii oma taldriku jälle maha. Riva seletas talle, kuhu peab vaatama ja kuhu vajutama ja kuidas hoidma ja tüdruk pildistas eemal istuvaid inimesi. Kuti näol oli selline pehme naeratus, mida varem tema näol olnud polnud. Ka tüdrukutirts oli lõbusas tujus.

[Raymond Dice]

Ray hammustas oma jäätisest muidugi suure tüki ja oli sellega ametis ega jõudnudki midagi vastata kuni tüdrukuke sinna ilmus. Kutt naeratas endamisi, jälgides neid kaht. Riva oli hoopis teistsugune ja Ray jäi üsna võlutult teda vaatama, viies pilgu siis tüdrukutirtsule, kes oma pisikeste kätega samal ajal kaamerat hoida ja õigele nupule vajutada püüdis. Tulevane fotograaf.

[Damien Riva]

Väike tüdruk oli täitsa armas sedasi olles kaamerast vaimustatud. Viimaks ilmus nende juurde tüdruku muretsev ema, kes vabandas oma tüütu lapse pärast, aga Riva ütles, et pole hullu, laps ei seganud neid. Naine naeratas sõbralikult ja jalutas siis tüdrukukesega ja tema lendava taldrikuga eemale. Riva pani kaamera kinni, katiku objektiivi ette ja toetas end taas Ray'le, limpsides oma jäätist edasi.

[Raymond Dice]

Ray saatis tüdrukut pilguga ja libistas siis käe ümber Riva, vajutades jällegist musi ta põsele. "Sinust saab väga hea isa," sõnas ta õrna naeratusega. No see oli nii armas lihtsalt, milliseks Riva selle tüdruku juuresolekul muutus.

[Damien Riva]

"Arvad?" küsis Riva kaheldes. Selleks oli palju rohkemat vaja ju kui ühte paari minutilist hetke. Isaks olemiseks oli juba kindlat elu vaja, mida Rival polnud. "Ma kahtlen," sõnas ta siis tõsinedes. "Ma ei saa endagagi hakkama ju," pomises ta.

[Raymond Dice]

"Ma olen selles täiesti kindel," sõnas Ray endiselt naeratades. Paar minutit või ei.. Sellist asja lihtsalt näeb. Mõnel tuleb see kõik nii loomulikult. Nagu siis kui mõni võtab esimest korda elus kitarri kätte ja sa tead juba ette ära, et temast tuleb hea muusik. "Küll kõik saab korda. Sul läheb praegu hästi ju," lausus Ray kindlalt.

[Damien Riva]

"Praegu jaa," pomises Riva ja silmitses sidemeid oma kätel. Millal ta järgmine kord ära pöörab ja asju lõhkuma hakkab, seal juures ka ennast, ei võinud ju iial teada. Saab ta üldse kunagi korda? Riva kahtles selles ja ohkas raskelt.

[Raymond Dice]

"Ja meie elamegi praeguses hetkes ju," sõnas Ray. "Meil on hea muusika ja päike ja jäätised, mis kohe ära sulavad ja sul olen mina ja mul oled sina ja kõik on korras ju," vatras Ray rõõmsalt.

[Damien Riva]

Riva ohkas ja näris oma jäätist, pööramata tähelepanu sellele, et see külm oli. Need tujumuutused ei meeldinud talle ka, aga nad mõlemad teadsid, et see tuli dooside järsust vähendamisest ja nad pidid sellega leppima ja Riva pidi õppima sellega elama.

[Raymond Dice]

Ray hävitas enda jäätise üsna kiirelt ära ja vaatas siis hetke ringi. Prügikast oli liiga kaugel ju. Kutt käkerdas paberi kokku ja sihtis, kuid paber oli liiga kerge ja ei lennanud välja. Ray pidi end siiski püsti ajama ja läks viskas paberi korralikult prügikasti, naastes siis Riva juurde. Ta suudles kutti pehmelt ja muigas siis kergelt, ronides tagasi Riva selja taha. "Magus musi.." sõnas ta vaikselt.

[Damien Riva]

Riva naeris kergelt Ray kommentaari peale. Ta sai ka oma jäätise söödud ja käis viskas paberi ära. Riva võttis maast kaamera ja hakkas seda jälle piinama pildistades inimesi ja lava. Siis tõmbus ta Ray'st eemale ja pildistas kutti.

[Raymond Dice]

"Oh jumal.." pomises Ray, kui Riva kaamera taas kätte võttis. See oli aga ka naljaga öeldud. ta hakkas juba ära harjuma sellega, et Riva teda ka pidevalt pildistas. Enamasti kutt lihtsalt jätkas oma tegevust, aga kuna tal hetkel väga midagi teha polnud, vaatas ta vahelduseks isegi kaamerasse.

[Damien Riva]

Riva naeratas ja klõpsis Ray'st veel pilte. "Me võiks koos fotoshoot'i teha, " arvas kutt. "Sa oled ju mu pilte netis näinud," lausus ta ja vaatas klõpsitud pilte kaamerast. Järsku tilkus verepiisk kaamera ekraanile. Riva pühkis selle kiirelt ja tõstis käe oma nina alla. Ta tundis, kuidas raev temasse roomab. See verejooks ajas närvi. "Ray, ma lähen kohe endast välja," lausus ta kaamera kutile andes. Esimene kord, kus ta Ray'd sedasi ette hoiatab.

[Raymond Dice]

"Mnjaa.. Eelmine oli küll tore," muigas Ray. Noh, mis sest, et kaamera ise pildistas ja nemad selle olemasolu ära unustasid. Kutt märkas verejooksu ja võttis taskust salvakapaki, mida ta nüüd igalpool kaasas kandis. Ray ulatas sealt ühe Rivale, kortsutades sellise hoiatuse peale kulme. Kutt pani kaamera kõrvale ja tõmbas Riva enda kaissu. "Rahulikult nüüd.." sõnas ta vaikselt. "Tead, minu jalg läheb vahel krampi. Talla alt täpselt. Ja see käib õudselt pinda, eriti kui ma parajasti surfamas olen," jutustas Ray mõtlikult. Igalühel omad kiiksud.

[Damien Riva]

Riva hoidis salvrätikut oma nina all ja sundis end rahulikuks. Ta sulges oma silmad. Järsku hakkas ta ma rahustamiseks Lemon Tree'd laulma ja kiigutas end loo rütmis Ray süles. Kusjuures see mõjus, ta tundis, kuidas ärritus üle läks vaikselt.

[Raymond Dice]

Ray tajus samuti, et kutt rahunes ja hakkas vaikselt kaasa laulma, võttes kiigutamise enda peale üle. Riva tegi ju järjest nii suuri edusamme ja ta ise ei näinudki seda.

[Damien Riva]

Laul sai läbi ja Riva tõmbas salvräti nina alt ära. Verd jooksis endiselt ja salvrätt oli üleni verine juba. "Uus palun," palus ta ilusti ja pani seniks verise nutsu tagasi nina alla, et sealt riietele midagi ei voolaks. Ta oli ilusti maha rahunenud ja juba tema ise jälle. Kutt tõmbus Ray'st eemale ja vaatas talle silma.

[Raymond Dice]

Ray naeratas rõõmsalt ja võttis pakist uue salvräti, ulatades selle Rivale. Talle nii meeldis, et kutt nii kenasti maha oli rahunenud. Palju kergem oli olla kohe. "Sa oled nii tubli," õhkas Ray.

[Sponsored content]