I ain't wishing you harm.

[Matthew Stifler]

Stifler oli Springfieldist tagasi laagrisse tulnud, ta ei suutnud seal haiglas enam olla. Kui ta korra kämpingus käinud oli, et enda inhalaator võtta, mille ta öökapile oli unustanud, oli ta hetkeks ka enda peegelpilti näinud. Võiks öelda, et ta nägi välja isegi hullem, kui seal saarel. Või noh, sama kindlasti. Silmad olid taas punased, ning tema ema ei osanud ka öelda, mida ta selle vastu teha saaks, kuna magamine ilmselgelt ei aidanud. Poiss suundus nüüd sauna poole, tegelikult isegi mõtlemata, et ta sinna läheb, ning istus sauna taha põrandale. Mõne minuti seal istunud, taipas ta ka, et oli peaaegu sealsamas, kus oli olnud, kui Zane Sebastiani tappis, ning vaatas seda kohta nüüd kohkunult. Seal oli olnud Sebastian... ja... Stifler raputas pead, et häirivatest mõtetest vabaneda, kuid siiski vaatas ta seda kohta, edasi, kinnastatud käed telefoni pigistamas. Varsti teeb katki ka veel selle, kui samamoodi jätkab.
Matthewi riietus oli peaaegu sama, mis sel ajal, kui ta haiglas oli, ehk siis tumedad teksad, T-särk, pikad kindad ja pusa. Kapuuts oli lohakalt pähe tõmmatud, kuid siiski oli märgata, et tal olid juuksed sassis, ehk ta ei olnud üldse vaevunud enda välimust korda tegema. Ega ta nagunii rahva sekka minna ei kavatsenud. Ta peaks üldse sealt laagrist ära minema. Lihtsalt kusagile, kaugele ära.

OT: Analyn.

[Analyn Dalisay]

OT: kas on öö, päev?
Analyn oli käinud eelmine õhtu saunas leilis ning ta usustas kogemata enda käevõru sinna. Kuna hetkel tal kohustusi polnud, seadis Ana sammud sauna poole. Naine avas ukse ja nägi ühte kuju istumas. Stifler. Räägiti ainult natukene toimunust. Enamus hoiti ülemuste teada. Polnudki ja vaja kõiki detaile teada. "Hei!" sõnas Ana ja küsis. "Tahad rääkida?"

[Matthew Stifler]

OT: Päev.

Stifler võpatas kergelt, kui keegi temaga rääkima hakkas. Poiss tõstis pilgu ning kortsutas mingit naist nähes kulmu. Mingi kasvataja neil seal vist. "Eip." Miks kõik arvasid, et Stifler tahab sellest rääkida? Selleks, et nad korralikult aru saaksid, mida ta tegelikult tunneb. Sellest saaks aru vaid Trevor, aga temaga polnud ta ka juba mingi nädal rääkinud, pealegi olid kutil ka omad probleemid, ning Matthew ei tahtnud teda veel rohkem kurnata nendega, niiet... "Miks sa siin oled?" küsis ta mõne hetke pärast hoopis, pilku väsinult tagasi sellele kohale viies, kus Sebastian surnud oli. Kuhu ta maeti?

[Analyn Dalisay]

"Mu käevõru," mainis Ana. Ta ei teadnud seda, et Seb saunas tapeti. Muidu poleks naine sinna enda jalga ilmselt pikka aega tõstnud. Analyn istus Mattist natuke eemale, põrandale. Niio lihtsalt Matthew temast lahti ei saa.

[Matthew Stifler]

OT: Tegelt ta ei ole seal sees... ta on seal basseinijuures, väljas, aga põrandal nagu.

"Okei." Stifler ei olnud pilku sellelt kohalt ära viinud, vaid pigem kujutas endale nüüd igasuguseid haigeid asju ette. Või pigem meenutas juhtunud. Vereloik Sebastiani pea ümber... Stifler võis isegi praegu näha pisut tumedamaid kohti seal maas. Uuesti ringi vaadates nägi ta, et naine on endiselt seal, seega jäi poisi pilk pisut uurivalt neiul peatuma, mõeldes, miks ta ära ei lähe.

[Analyn Dalisay]

ot : Ahsoo.
"Kas sa plaanid ujuma minna?...Või sauna?" küsis Ana, teadmata ju seda, et Seb siin tapeti. Naine mõtiskles, et miks Matthew siin muidu istub.

[Matthew Stifler]

Matthew muigas. "Mulle ei meeldi ujuda. Ja ma ei tohi saunas käia." Stifler naeratas pisut. Jah, vett ta kartis ja saunas käies tekkis tal astmahoog. Ta oli siin... Matthew ei teadnudki, miks ta seal oli. Ta lihtsalt oli sinna jõudnud.

[Analyn Dalisay]

"Olgu," vastas Analyn. Noormeest hetkel üksi jätta oleks ülim rumalus, ta oli ju palju läbi elanud. "Kust sa pärit oled?" küsis Ana täiesti suvalise küsimuse.

[Matthew Stifler]

Stifler hakkas lõbustatult naerma. "Los Angeles. Ja sina?" Matthew hakkas pisut inimlikumaks muutuma, kuigi pilk tema silmis oli endiselt tõsine.

[Analyn Dalisay]

"California," vastas Analyn ja küsis. "Mis sulle nii palju nalja pakub?" Naine hakkas muigama, kuna Matthew tundus olevat justkui täis. Aga alkoholihaisu ei olnud tunda.

[Matthew Stifler]

Ahsoo. "Sinu küsimus," muigas Matthew lõbustatult, kui sõrmed vastu põrandalaudu toetas. Vahelduseks oli hea ka naerda... või midagi.

[Analyn Dalisay]

"Mis sellel küsimusel siis viga oli?" KÜSIS Analyn huvitatult. Ta üritas vestlust Matthewiga alustada, kuna see ei lase loodetavasti poisil koguaeg juhtunule mõelda.

[Matthew Stifler]

See eriti ei aidanud, sest Matthewi mõtted olid peaaegu kogu aeg seotud millegagi minevikust. "Noh, see oli selline... no ma ei tea. Hästi random tundus," vastas poiss õlgu kehitades.

[Analyn Dalisay]

"Oligi tegelikult," vastas Ana ausalt. Naine jäi mõtlikult basseisin olevat vett vaatama. Talle meenus Ed.

[Matthew Stifler]

Novot. Stifler muigas vaevumärgatavalt ning võttis taskust telefoni, kui see vaikselt sõnumit kuulutas. Alanna. Poiss luges teksti läbi, kuid ei vastanud tüdrukule. "Nüüd oled sina nii mõtlik," märkis poiss pilku tollele naisele viies.

[Analyn Dalisay]

"Ah?" küsis Ana. Hea inimene, läheb ise teist kuulama ja ei pane tähelegi. Lyn oli end kogemata sulgenud justkui sellisesse mulli, kust ta inimesi ei kuulnud.

[Matthew Stifler]

"Täpselt," ütles Stifler muiates. "Mõtlema jäid, ei midagi muud." Stifler oli jah piisavalt ebaviisakas, et inimesi sellistel aegadel häirida.

[Analyn Dalisay]

"Mõtlesin jah," vastas Ana rahulikult. "Ma sulgen end mõeldes mingisugusesse kesta. Ei kuule teisi," lausus Analyn vabandavalt.

[Matthew Stifler]

"Sellest pole midagi," ütles Stifler rahustavalt, kui pisut naeratas. Vaikus sobis talle. Viimasel ajal oligi Stifler veider ju.

[Sponsored content]