Little children, near and far

[Matthew Stifler]

Oli õhtu, mingi kell pool kümme, ning Stifler oli mingilt veidralt ürituselt mina hiilinud, et jooksma minna. Noh, ta ei olnud tegelikult eriline jooksja, aga ta arvas, et peaks ka pisut trenni tegema. Mis siis, et ta seda ei tohtinud teha. Noormees jooksis võimalikult rahulikult, kuid kusagil keset kolmandat ringi oli tal juba tõsiselt raske hingata. Ta vajus raja kõrvale murule pikali, ning vaatas taevast, samal ajal, kui normaalselt hingata üritas. Mis kuradi spordiga ta siis tegelda võib, ilma, et astma talle ikka ja jälle ette satuks? Praegu polnud tal õnneks inhalaatorit vaja. Pealegi oli see kusagil pinkidel, pusa taskus. Ja see oli nendel pinkidel, mis asusid teisel pool staadionit. Sinna ära ta küll surra ei tahtnud.

OT: Riva siis.

[Damien Riva]

Riva jalutas samuti üritusest eemale, kui ta telefoniga rääkis. Spordiplatsile välja jõudes rääkis ta veel veidi mobiiliga ja pani siis kõne ära. Telefoni tasku pistes märkas Riva murul kedagi lamamas. Ta kortsutas kulme ja sammus lähemale. "Hei, kõik korras ikka?" küsis ta lähemale jõudes. See oli üks nendest geikuttidest, keda ta pildistanud oli.

[Matthew Stifler]

Matthew suunas pilgu vaatevälja ilmunud kutile ja kehitas kuidagimoodi õlgu. "Ma... loodan." Stifler muigas lõbustatult, kuigi pisukese pingutusega. Ta ei saanud endiselt kuigi hästi hingata ning tal tõesti oleks inhalaatorit vaja. Kuid püsti tõusmine ei tulnud kõne allagi, ning nii keerulise sõna väljaütlemine ei oleks tal ka selles seisundis välja.

[Damien Riva]

Riva võttis oma kaamera kaelast ja asetas selle Stifleri kõrvale. Ta teadis küll, mis astmahoog on. "Kus su inhalaator on?" küsis ta kutile otsa vaadates, ilme tõsine. Miks ta seal üksi sedasi oli?

[Matthew Stifler]

Stifler muigas lõbustatult. "Pole vaja... seda." Praegu ei olnud asi nii hull, kuigi jah... kui mõne minuti pärast asi korras pole, siis tal on küll seda vaja, mis siis, et tal praegugi ebamugav oli ja lämbumissurma tunne hakkas tekkima.

[Damien Riva]

"Aga ütle kus see on. Ma võin selle siia tuua. Noh, nii igaks-juhuks," mainsi Riva rahulikult ja silmitses Stiflerit. Tüübil oleks targem oma rohtu võtta. "Või ma sunnin sind hingamisharjutusi tegema," muigas Riva ähvardavalt.

[Matthew Stifler]

Stifler oleks hea meelega naerma hakanud aga piirdus pingutatud muigega. "Vaevalt küll," teatas ta siis, kui pea kõrvale pööras ning hingata üritas. Pisut sai. Pisut.

[Damien Riva]

"Ise sa seda nurusid," sõnas Riva. Ta istus Stifleri pea juurde, võttis ta ümbert kinni ja tõmbas ta istuma nii, et kutt toetas oma selga vastu Riva rindkeret ja tema pea toetus Riva õlale. "Ja nüüd ära rabele ja hinga rahulikult," käskis kutt rahulikul toonil. Nii oli Stifleril parem hingata, kui selili lamades, pea küljel. "Ja ära räägi," lisas Riva.

[Matthew Stifler]

"Lõpeta ära," ütles Stifler õhku ahmides, kui tüüp ta istuma tõmbas. "Ma... jätkan rääkimist... kui sa... mind... k... kohe lahti... ei... la... se," üritas Stifler kuidagi väljenduda, kuid see tegi asja veel hullemaks. Nüüd tal vist tõesti oli inhalaatorit vaja.

[Damien Riva]

Riva urises vaikselt. "Jää vait ja hinga. Mis iganes su probleem ka pole siis lihtsalt pane oma silmad kinni ja hinga. Palun," anus Riva võimalikult rahulikul toonil. Jaa, tema ju ei teadnud, et Stiflerit vägistatud oli. "Palun," anus Riva vaiksel ja rahulikul toonil. Vähemalt ei kõlanud ta nagu mingi vägistaja vaid pigem rahustavalt. "Ja kui sa rahunenud oled, siis ütle, kus su inhalaator on," lausus Riva ikka veel rahulikult.

[Matthew Stifler]

Stifler sai küll aru, et keegi ei kavatse teda vägistada, kuid sellegipoolest oli see lähedus nii talumatu, et poisi silmadest hakkasid tahtmatult pisarad tulema. See oli nüüd küll halb. "Seal... pi... pingi peal..." vastas Stifler üpriski vaikselt. Ta tundis lausa füüsiliselt, kuidas tal veri aeglasemalt ringi käis, sest südame rütm oli üha aeglasemaks jäämas.

[Damien Riva]

Riva asetas Sifleri ettevaatlikult selili tagasi ja tormas pingi juurde. Kiirelt otsis ta infalaatori üles. Selle leidnud tormas ta tagasi kuti juurde, eemaldas huulikult korgi ja ulatas selle imevidina kutile, aidates ta siis taas istuma, et ta seda rohtu korralikult võtta saaks. Sisse hingates pidid astmaatikud ju oma pea kuklasse ajama. Ta istus paraku jälle kuti seljataha, nii et Stif sai end temale toetada ja oma pea ta õlale panna. Midagi teha ei olnud, see oli antud olukorras parim asend.

[Matthew Stifler]

Stifler oleks suurima hea meelega tüübile kallale läinud, kui too jälle teda puudutas, aga ta ei olnud ka enda parimas olukorras kuigi hea kakleja. Poiss hingas kuidagimoodi rohtu sisse, ning lõpuks, kui hingata sai, hakkas köhima ning vajas ettepoole kokku, tho teadvust ei kaotanud. Lihtsalt oli väga nõrk.

[Damien Riva]

Riva tuli nüüd Stifleri selja tagant ära. "Sa peaks veel rohtu võtma," ütles kutt. See hoog oli suhteliselt julm olnud. Riva põlvitas Stifleri kõrvale ja pani oma käe tema seljale, jälgides kutti tähelepanelikult.

[Matthew Stifler]

Stifleril ongi kogu aeg need hood kohutavad. Kui poiss käe tema seljale pani, Matthew võpatas ja tõstis nüüd pilgu. "Ära puuduta mind." Kahju, et ta veel liiga nõrk on, et tüübile kallale minna. Ta on kogu aeg liiga nõrk. Trevor räägib, et on liiga väike, aga ta on ikkagi tunduvalt tugevam kui Stifler.

[Damien Riva]

Riva võttis oma käe ära. "Vabandust," pomises ta, "saan ma teha midagi?" Enam ilmselt mitte. Nüüd oli Stifler juba rahunemas ja rohi mõjus. Kõik oli korras nüüd.

[Matthew Stifler]

Matthew ei vastanud, vaid vahtis muru, kui hingamisrütmi normaalseks muuta üritas. Lõpuks oli kõik üpriski korras, ning noormees ajas ennast sirgelt istuma, pilk inhalaatoril. Miks tal see faking astma olema peab?

[Damien Riva]

Riva ulatas Mattile tema inhalaatori korgi, kui näis, et kutt nüüd korras on. "Miks sa üksi siin oled?" küsis ta siis. Ei tahtnud nagu väga torkida ka teist.

[Matthew Stifler]

Matthew võttis korrgi vastu ning toppis selle inhalaatori külge. Küsimust kuulnud, ta muigas väsinult. "Kellega ma siis siin olema peaksin?" küsis Stifler üpriski pilkavalt. Peale seda Sebastiani värki vältisid teda kõik, nii et tal oli võimalus olla vaid Zane'i, Trevori ja Christeriga, aga ei saa ju kogu aeg koos olla. Pealegi ta ei teadnud, kus Z on.

[Damien Riva]

"Oma kutiga näiteks," lausus Riva. Jah, ta oli kuulnud sellest, mis Sebastianiga juhtus. Samuti teadis ta ka seda, et Stifleri enda kutt selle mehe surnuks peksis. Kuid kõik see ei pannud teda Stiflerit põlgama või midagi. Riva oli hullematki näinud oma elus.

[Matthew Stifler]

"Jah? Mille kuradi pärast ma üldse seda faking inhalaatorit endaga kaasas vean? Selle pärast, et tema ennast kõige juhtunu pärast ära ei tapaks, selleks, et mu parim sõber oma haiguse pärast ära ei sureks, sest ta saaks haigushoo kui mina ära sureksin. Tead, mul on KÕRINI SELLEST KÕIGEST!" Stifler oli ärritusest püsti tõusnud, ning vahtis nüüd Rivat jahmatusega. "Ma ei tea, miks ma seda kõike sulle rääkisin." Poiss surus käed rusikasse, eirates seda, et võib enda inhalaatori puruks pigistada ning sammus mööda muru tagasi pinkide juurde, et enda pusa võtta.

[Damien Riva]

Riva oli samuti tõusnud ja silmitses nüüd Stiflerit uskumatult. Tüüp oli ikka päris kuri. Ta võttis maast oma kaamera ja järgnes kutile. "Ega ma paha pärast seda mõelnud," pomises ta. "Ma lihtsalt küsisin," lisas kutt. Sellel tüübil oli küll valusalt probleeme.

[Matthew Stifler]

"Mida sa veel teada tahad?" küsis Stifler selle peale, kui pusa selga tõmbas ja inhalaatori selle taskusse toppis ja luku kinni tõmbas. Siis istus ta pingile ning suunas pilgu eemale. Ta ei saanud aru, miks ta nii endast välja läinud oli.

[Damien Riva]

"Tegelikult nagu väga ei surgiks su elus," lausus Riva samale pingile istudes. Ta istus kaksiraksi pingile, näoga Stifleri poole. "Sa oled selle tüübi surma pärast päris pinges," sõnas Riva. Kas tema ei oleks? Kui tema kutt midagi sellist teeks, mida ta teeks? Kuidas käituks? Ta ei osanudki end sellesse olukorda panna.

[Matthew Stifler]

Pinges? "Sa ei tea milline värdjas ta oli." Matthew ohkas kergelt. "Ning sa ei tea ka tema sama hullust vennast midagi." Kuidas sai Sebastian Stiflerile meeldida? Nagu tõesti, kuidas? Ning mida Matthew peakski olema, kui ta nägi, kuidas tema kutt ta enda silme all Sebastiani surnuks peksis? Zane aga ei teadnud, mida Matthew tegelikult tundis, sest Stifler etendas, nagu tavaliselt, kõigest enda osa selles elus. "Anna andeks, et ma su peale karjusin." Tho see tüüp polnud tema jaoks keegi.

[Sponsored content]