Haigla

[Zane Wyman]

Zane oli nüüd ärkvel. Ta ei teadnud kaua ta maganud oli, kuid arst, kes just palatisse sisenes, ütles poisile, et too oli maganud 14 tundi, oli teise päeva õhtu. Zane vaatas enda käsi, need olid üleni sidemeis, tal oli seljas haiglarüü, mingine valge ürp. Zane lasi peal uuesti padjale vajuda ning mõtles Sebi peale. Surnud. Rais. Too türa oli ära surnud. Ilmselt läheb Zane vangi. Deem. Mis teha. Vähemalt saavad Trevor ja Matt rahulikult edasi elada. Üks värd vähem maailmas.

Ja just selle mõtte peale juhatas arst sisse kaks mundrites politseinikut. Nad rääkisid Zanega kaks tundi ning selle aja sees jõudis Zane rääkida järgmist: "ta tappis Sebastiani enesekaitseks, sest too oli üritanud just tappa tema kallimat ning ta rääkis ka seda, et Sebastian oli vägistanud kaks tema sõpra, jättes mulje, nagu Seb oleks vägistanud tüdrukuid. Nimesi ta ei nimetanud. Politseinikud pinnisid veel asju, Zane keerutas enam-vähem välja ennast sellest. Politseinikud ütlesid, et tuleb uurimine, kuid tundus, et nad olid Zane poolt. Toredad mehed. Ilmselgelt ei lähe Zane vangi. Kõigil saab olema hoopis hea meel, et Seb on surnud.

Mendid lahkusid ning Zane jäi lakke vahtima. Muidugi ta tundis kerget südamevalu ja süümekaid, kuid vähem, kui ta arvanud oli. Ta tundis ka kergendust.. Siis kandusid ta mõtted Matti peale. Kus too üldse oli?! Zane oli kindel, et Matthewist on ta nüüd ilma. See ajas ta peaagu nutma, kuid ta kavatses tugev olla. Kuna ta armastas Matti nii väga, siis ta tahtis, et tollel oleks kõik vaid parim. Kes ikka mõrvariga koos tahab elada?!

[Matthew Stifler]

Stifler oli lõpuks julguse kokku võtnud ja linna sõitnud. Haiglas küsis ta, et kus palatis Zane on. Vastuse saanud, poiss tänas neid ning sammus mööda valget koridori edasi, sinnapoole. See palat oli päris lõpus.
Matthew kõhkles, enne, kui koputada või sisse minna julges. Äkki Zane ei tahagi teda näha. Lõpuks noormees hingas siiski sügavalt sisse, koputas, avas ukse ning astus ruumi.
"Hei..." pomises Matthew, kui oli ukse sulgenud ning sammukese lähemale astus. Siis ta aga seisatas, ja silmitses Zane'i kõhklevalt. Ta ei teadnud, mida ta tegema peaks või mida ta ütlema peaks. Stifleril oli käes ka kommikarp, mille ta teepeal ostnud oli, aga ta oli selle juba päris ära unustanud.

[Zane Wyman]

"Hei," lausus Zane, kui oli märganud Matti sisenemas, aga selle 'hei' lausus ta siis, kui oli pilgu aknast välja viinud. Kes ikka tahaks mõrvarile otsa vaadata. Ta ei osanud muud öelda. Eks Matt nüüd tuli ütlema, et kõik. The end.

[Matthew Stifler]

Stifler vaatas Zane'i üpriski tõsiselt, kuid astus siis edasi ning asetas kommikarbi, mis talle nüüd meelde oli tulnud, poisi öökapile. "Kuidas sul läheb?" küsis ta külastajatele mõeldud toolile istudes, ning Z poole vaadates. Too aga vaatas endiselt aknast välja. "Palun vaata mulle otsa."

[Zane Wyman]

"Jaa, kuidas ikka mõrvaril minna saab," lausus Zane sarkastiliselt, pöörates enda pea Mati poole. "Mida? Tahad, et ma sulle otsa vaataks, kui sa mu maha jätad." Z turtsatas.

[Matthew Stifler]

Ah seda siis Zane arvas. Stifler oli ka mitu korda arvanud nende koosoleku aja jooksul, et Z ta maha jätab. "Lõpeta ära selline jutt," ütles Matthew kulmu kortsutades. "Ma ei tulnud sind maha jätma... tuleks ma siis kommikarbiga?" Poiss muigas lõbustatult. "Ning lõpeta enda mõrvariks nimetamine." Jälle tõsiseks tagasi. Matthew armastas Zane'i ja ei kavatsenud teda sellise pisiasja pärast maha jätta.

[Zane Wyman]

Zane vaatas arusaamatult Matti poole. "Ei kavatse...?" Tema pilk muutus nagu väiksel lapsel, kes oli just maailma kõige suurema kommi endale saanud. "Olgu, siis.. ma pean lihtsalt nüüd mõnda aega asju ajama.. politsei ja kõige sellega.. ma siiski tapsin ta, Matthew. Ma ei tea mis saab.." Zane pilk muutus nüüd mõtlikuks, natuke eemalolevaks. "Võibolla pean ma vangi minema.." Vaevalt, et Matt teda ära ootaks. "Ja anna mulle andeks, et sa pidid seda nägema.." Siis jättis ta jauramise järele, sest ilmselgelt oli Matil veel raskem. See surnud värd oli teda just enne seda vägistanud.. Sellele mõtlemine, tõi külmavärinad Z kehale.

[Matthew Stifler]

Matthew oli sellest vägistamisest näiliselt ikka väga kiirelt üle saanud. Ei olegi aru saada, et poisil midagi viga oleks. Aga oli. "Sa ei lähe vangi," ütles Stifler pead raputades. Kui vaja, maksab ta kõik politseinikud, terve laagri ning ülejäänud inimesed kinni, et Z'd trellide taha ei saadetaks. "Tead, terves laagris levivad mingid haiged kuulujutud," teatas Stifler siis, kui selja vastu toolileeni toetas, ning poisi poole vaatas. Stifler oli nendest teada saanud siis, kui oli parklasse läinud, et siia sõita. Ohjaa, talle esitati niipalju küsimusi, et ta oleks ise hea meelega kõik need inimesed seal maha tapnud.

[Zane Wyman]

Zane kehitas õlgu. Kes teab. Äkki läheb ka. "Mis jutud?" küsis ta siis, vaadates üsna nukrate silmadega Matti poole. Vaene Mattu. Zane ei osanud eriti käituda tema juuresolekul.

[Matthew Stifler]

"Alustuseks teavad peaaegu kõik, et mõned siinolijatest olid seal saarel. Ning nad teavad ka, kes. Siis arvatakse, et Trevor on hullumajast põgenenud ja sina hoiad mind enda juures sunniviisiliselt. Pluss veel sada seitse väiksemat jutukest," vastas Stifler õlgu kehitades. See, et Zane teda end ajuures sunniviisiliselt hoiab, oli nüüd küll ühekorraga haige ning naljakas. "Mulle esitati selle aja jooksul, kui ma autosse jõudsin, sadu küsimusi."

[Zane Wyman]

"Oh issand," lausus Zane, kuid hakkas siis naerma. Naer oli vabastav. "Minu arust oli laagrisse tulek kõige halvem otsus, mida ma teha sain," lisas ta siis. "Oleks võinud lihtsalt ära kannatada selle meedia tähelepanu ning siis omi elu edasi elada, mitte siia põgeneda." Zane vangutas kergelt pead ning ajas ennast siis istuma. Arst, kes oli vahepeal lahkunud, tuli jälle tagasi ja ütles, et Zane võib umbes poole tunni pärast lahkuda, et temaga on kõik korras. Ta peab lihtsalt mõned paberid registratuuris täitma, et ennast välja kirjutada. Zane noogutas ning tõusis siis voodist. "Doktor, kus mu riided on?" küsis Z arstilt, kes just ukse oli avanud, et lahkuda. "Me pidime need politseile andma.. Ma loodan, et seal midagi väga väärtusliku ei olnud, sest ilmselt tagasi te neid ei saa.. keegi peab sulle lihtsalt uued riided tooma." Arst naeratas natuke kaastundlikult ja lahkus siis. Zane viis pilgu Mattile. "Kas sa oleksid nii lahke?" Ta tegi kutsikasilmi. Samal ajal märkas ta, et tema kell, telefon ja taskunuga olid aga kilekotikeses ning kapi peal.

[Matthew Stifler]

Jah, nad oleksid võinud selle laagrisse tuleku vahele jätta. "Toon sulle uued riided? Sulle sobib see kleidike ka," ütles Matthew lõbustatult, kui nüüd juba ennast püsti ajanud Zane'i silmitses. Kui Z sellega laagrisse ilmuks, tembeldataks hoobis tema selleks, kes hullumajast tulnud on. Stifler ajas ennast siis püsti ning muigas taas. "Milliseid riideid sa soovid?" Paar seelikut ja sukapüksid...

[Zane Wyman]

"Kuidas kõlaks triibulised, nagu vanglas," sarkastitses Zane jälle, kuid lisas siis kohe, isegi veidi ehmunud enda käitumis peale: "sorry." Poiss pani endale kella randmele. "Too lihtsalt dressipüksid ja T-särk palun." Seejärel viskas ta ennast jälle voodile pikali ja jäi lakke vahtima. Masendav elu. Kuidas ta jälle enda perele otsa vaatab? Ilmselt ei vaatagi, sest Zane ei kavatsenud enam koju minna. Mitte niipea. Ta kavatses laagris olla veel maksimum nädala, või niikaua, kuni see uurimine siin lõppeb ning siis kavatses ta minna sinna, kuhu Matt tahab, et nad läheksid.

[Matthew Stifler]

Stifler raputas vaevumärgatavalt pead esimese vastuse peale. "Kui sa seda suhtumist ära ei lõpeta, siis ma lasengi sul selle kleidiga laagrisse tagasi tulla," teatas Matthew, nagu mõtlekski seda. Aga ei mõelnud. "Ma käin kiirelt ära..." Seal läheduses oli üks pood, kuhu Matthew nüüd läks.
*
Kui ta tagasi jõudis, olid tal käes hallid dressipüksid ja pisut tumedam T-särk. "Loodan, et sobivad, laagris saad nagunii ära vahetada," ütles ta riideid poisile andes. "Lähen ootan väljas?"

[Zane Wyman]

"Sa teed nalja, eksju?" küsis Zane, kui Matt tagasi oli. "Sa oled mind nii palju kordi ilma riieteta näinud ja nüüd sa tahad välja minna?" Z muigas, kui selle keleidi endalt seljast tõmbas, olles alasti. Ta tõmbas jalga bokserid, mida ei oldud politseile antud, kuid mis olid pestud ja ilusti kokku pandud tema jaoks. Seejärel tõmbas poiss jalga ka dressid ja T-särgi. "Ma olen igatahes valmis," lisas ta, kui enda telefoni haaras veel ning siis ukse poole sammus. Dokumendid oli ta juba ära täitnud, siis kui Matt oli poes käinud. Enne veel, kui poiss ukse lahti tõmbas, pani ta enda käed Stiflerile ümber ja toetas enda lauba vastu tema oma. "Ma tahan, et sa teaksid.. ükskõik, mis juhtus või juhtuma hakkab.. ma armastan sind igavesti." Seejärel sulges poiss korraks silmad, andis kiire musi Mattile ning sammus siis palatist välja.

[Matthew Stifler]

Nojah... aga arvestades seda, mida Stifler oli üle elanud, oli see tõesti pisut ebamugav. Kui Zane riideid vahetas, suunas Matthew pilgu aknast välja. Ning kui poiss tema juurde tuli, pidi Stifler peaaegu juba päris ebaviisakalt eemale tõmbuma, sest ta ei oodanud seda lähedust veel. Siiski kannatas ta selle ära ja naeratas põgusalt. Tema armastas ka Zane'i. Matthew aga ei vastanud, vaid järgnes Zane'le. "Sa oled juba politseiga rääkinud?" küsis ta siis. Ta tahtis sellest rääkida, isegi kui Zane ei tahtnud. Nii et Z võis vait ka olla, ta võib omaette ka lobiseda.

[Zane Wyman]

Zane sammus natuke eespool. Fine. Ta oli aru saanud, et Mattil on midagi vig. Fine. Eks Z kannatab ära siis, niikaua, kui Stifler sellest üle saab. Kui ta peaks saama..
"Jah, nad lahkusid natuke enne sinu tulekut." Zane jättis arstiga hüvasti ning sammus siis välja. Tänavalt sammus ta otse takso juurde, mis haigla ees seisis.

[Matthew Stifler]

"Ahsoo. Mis nad rääkisid?" Siis, nähes, et Zane läheb takso poole, Stifler muigas. "Tahadki taksoga minna?" küsis ta kerge lõbususega. Kas Stifler tõesti nägi välja selline, nagu ta tuleks taksoga? Vaevalt.

[Zane Wyman]

"Millega siis veel?" küsis Zane arusaamatult. Ta ei mõelnud hetkel eriti loogiliselt. "Küsisid igasuguseid asju.. ma rääkisin neile, milline värdjas ta oli, mida ta tegi, ja lisasin, et see oli enesekaitse." Zane tundis ennast süüdi. Ta peatus ja vaatas Matile otsa. "Aga sa olid seal.. sa nägid. Me mõlemad teame, et see ei olnud mingi enesekaitse. Ta lihtsalt lebas seal.." Zanel tuli valugrimass näkku. Valus mälestus.

[Matthew Stifler]

"Ma tulin autoga," vastas Stifler küsimusele. Siis, kuulnud Zane järgnevaid sõnu, poiss noogutas mõtlikult. "Aga see ei tähenda, et mina või Trev kavatseks rääkida, mis tegelikult juhtus. Pealegi, ma ei olegi politseiga rääkinud..." Stifler naeratas põgusalt, ning võttis noormehe käest kinni, juhatades teda nüüd parkla poole, enda auto juurde. "Seb vääriski seda." Miks see teine Sebastian samasugune olema pidi, miks?

[Zane Wyman]

Zane ei lausunud enam midagi, vaid lasi Mattil ennast auto juurde vedada. "Ära muretse, ma ei öelnud, kellele Seb neid asju tegi.. Te olete väljaspool ohtu," lausus ta enne veel, kui autosse istus.

[Matthew Stifler]

Ei rääkinudki? "Aitäh," ütles Matthew siiralt, kui auto tööle pani, ning siis vaikselt parklast välja sõitma hakkas. "Ma arvan, et Trevor on ka tänulik," lisas ta siis. Trevoril oli alati olnud raske sellest rääkida. Stifler aga tundus juba üle saanud olevat.

[Sponsored content]