Who are you?

[Melinda Anne Gordon]

Melindal oli seljas must minikleit, mustad kõrgete kontsadega kingad ja tema juuksed oli lokkis. Muidu nägi täitsa kobe välja kuid ta tiris samal ajal oma kolme hiigel suurt kotti. Rikkub ju mulje ära, onju? Igatahes - Melinda avas cämpingu number 8 ukse ja vaatas sisse. Kolm voodid ja see tähendab, et siin majas hakkab olema ainult kolm erinevat isikut. Mel võttis keskmise voodi, et kui on huvitavad inimesed siis saab mõlemaga rääkida ilma, et üks oleks välja jäetud. Mel pani oma kottid praegu voodi kõrvale ja ise läks kapi juurde juurima, millised need on ning nüüd oli ta oma täispikkuses pluss veel kontsa kõrgus.

[Melanie Armstrong]

Üsna pea peale Melindat saabus ka Melanie ühikasse, kuid ilma kottideta. Need oli ta juba lahti pakkinud ja kappi ära peitnud. Ta oli juba varem kohale jõudnud ning ennast kenasti sisse sättinud, kuid toakaaslastega ei olnud ta veel kohtunud. Kui neidis ukse avas ja majja astus, märkas ta kohe võõrast neidu ning tänu sellele ütles ta ka kohe sõbralikult: "Tere," ja liikus edasi enda voodi juurde. See oli üks neist äärmiseist.

[Melinda Anne Gordon]

Melinda pööras ennast ümber kui kuulis kedagi sisenemas ja naeratus tuli ta suule kui ta märkas, et see on ju vist tema toakaaslane. "Terekest. Olen Melinda kuid võid mind kutsuda Meliks, Anniks või Anneks, kuid keegi ei keela sul ka midagi muud välja mõelda," näitsik ütles kiiresti ära pöörates ennast Melanie poole. Teine oli ka nagu tema - pikk ja pruunide juustega. Ta sammus oma voodi poole ja heitis sellele pikkali, vaadates lage mis oli ühtlaselt puidust tehtud.

[Melanie Armstrong]

Ah, et Melinda. "Eks hakkab veel paistma, kuidas ma sind kutsuma hakkan," lausus Melanie muiates. Mel oli tema enda hüüdnimi - seda ta ilmselt ei kasuta. Kuid Anne oli ka lihtne ja meeldejääv. "Ma olen Melanie muidu. Võid kutsuda.. ee.. kuidas ise tahad."

[Melinda Anne Gordon]

"Olgu Mel," Melinda lausus lõbusalt. Okey hüüdnimi Mel oli siis Melanie poolt ära võetud. Ega Mel on vist üsna poplaarne nimi noore tüdrukute vahel. Näitsik ajas end küünarnukkidele ja silmitses Meli "Sa oled vist populaarne tüdruk poiste seas, eks?" ta küsis ilma, et teema oleks enne sellele läinud."

[Melanie Armstrong]

Selline otsekohene küsimus tõepoolest üllatas Melaniet ning ta ei osanud esialgu lausa midagi vastata. "Ee..Ma ei tea. Võib-olla," vastas ta, kergelt kokutades. Kooliajal ei olnud tal väga palju külgelööjaid, samas oli ta liialt hõivatud Joshiga ka ja no tema tegeles poksimisega.. Ja saarel hõivas ta tähelepanu Seth.. Keeruline värk. "Miks sa küsid?"

[Melinda Anne Gordon]

"Huvi pärast sest ma pean ju teadma, kes on mu toakaaslane," Melinda ütles laisal toonil. Melinda ise oli olnud koolis üsna tagasihoidlik ja arglik tüdruk, kuid peale seda kui ta vend lahkus Londonisse, hakkas Melinda ka ise elama. Kaua sa ikka elad nii nagu teised tahavad? Melinda võttis suitsupakki välja, võttis ühe ja pannes seda suhu küsis "Tahad?". Mitte,et ta mingi eriline suitsetaja oli aga suits tegi seest soojaks.

[Melanie Armstrong]

Eriti hea iseloomuomadus, mida keegi teadma peaks, sel juhul. "Ma oletan, et sul on päris hea läbilöök poiste seas?" lausus ja nagu samal ajal küsis ka neidis vastu. Kui juba teema sinnapoole läks.. "Ei, ma ei suitseta," ütles ta Melinda pakkumise peale. Tegelikult ei meeldinud talle ka mõte, et keegi siseruumis suitsetab. Tüdruk tõusis püsti, läks akna juurde ning tegi selle lahti. Nüüd ei peaks niiväga häirima.

[Melinda Anne Gordon]

Melinda silmitses Meli enne kui ta oleks suitsule tule andud ja väike ohe tuli ta suust. Ta pani suitus ja välgumihli ära ja otsustas, et ei suitseta kui Mel on sees kuid neiu peab midagi teadma "Ma ei ole suitsetaja kuid kui olen väga närvis või keha on külm siis ma tavaliselt teen ühe suitsu,". Mel vaatas paar momenti aknast välja, mille teine neitsik oli avanud ja kallutas oma pead "Nii võrd kui võrd..." ta ütles "Ma polnud populaarne poiste seas kui siis ainult kui taheti mult kodetöö vastuseis kätte saada," neiu ütles naerdes. Nüüd mõeldes oli see nii naljakas, kuidas nad olid püüdnud saada vastuseid.

[Melanie Armstrong]

Melanie märkas, et Melinda pani oma suitsu ja tsäksi ära ning kergitas selle peale kergelt kulme. Tema pärast? Huvitav. Akna jättis ta sellegipoolest lahti, sest toas oli umbseks läinud ning läks tagasi enda voodi juurde, kuhu ta ka istus. "Oled sa siis närvis hetkel?" küsis Mel. Pidi ju see või siis külm keha probleemiks olema. "Niiet sa olid hea õpilane?"

[Melinda Anne Gordon]

"Ei ole," näitsik ütles laisal toonil õlgu kehitades. "Ei tea kas olin. Kui olin 15 muutusin ma selliseks nagu olen preagu ja siis olin ma õpetajatele tõeline piin," näitisik lausus kui ta meelde tuletas, mitu korda ta oli olnud direktori ukse taga, ühes nädalas. "Miks sa muidu siia tulid?" Melinda küsis niisama, sest talle tundus, et teine olu väha vaiksemat tüüpi tüdruk.

[Melanie Armstrong]

Melanie muigas Melinda öeldu peale. "Ehk sa oled siis ka praegu parajalt mässumeelne," lausus tüdruk sellest järeldades. Küsimuse peale vastas ta: "Mind saadeti. Arvatakse vist, et mul ei ole psüühikaga kõik korras." Eks see ole ilmselge ka.

[Melinda Anne Gordon]

"Kind of but life is for living," näitsik ütles muiates. Seda sama oli öelnud tema inglise keele õpetaja, kes oli ära läinud kuna Melinda oli liiga pealetükkivaks muutunud. Kuid ta oli olnud hot. "Ja sa oled siis hull nagu mina?" Mel küsis silmad elevil.

[Melanie Armstrong]

Melanie hakkas kergelt naerma Melinda järelduse peale. "Kas just hull.. Pigem lihtsalt arvatakse, et ma võin ära pöörata või olen ma vaimselt täiesti sassis ja nii edasi," lausus neidis. "Niisiis, sa oled hull?" küsis ta muiates.

[Melinda Anne Gordon]

"Kuule ma tegin ainult järeldusi mitte, et ma päriselt hull olen," Melinda ütles käsi tõstes justkui näitaks, et tal pole midagi ohtlikku käes. Kuid selle tulemusel ta kukkus voodi pealt maha. Polnud ta ju näinud, et ta voodi äärele nii lähedal oli. "Ouch.." ta ütles vaiskelt püsti tõustes.

[Melanie Armstrong]

"Siis on mul vist siin ikka ohutu olla," lausus Melanie muiates ja järgmisel hetkel kukkus Anne voodi pealt maha, mille peale Mel naerma purskas. Ta oli õel inimene, teiste õnnetuste üle ei naerda, aga mis teha. See oli naljakas. "Vabandust," sõnas ta lõpuks, kui rahunenud oli. "On sinuga ikka kõik korras?"

[Melinda Anne Gordon]

"Pole midagi, ikka juhtub," Melinda ütles kui uuesti koperdas oma kontsadel ja maha käis. C´mon kui palju peab üks inimene maas käima enne kui on korras? Kuna neiu arvas, et ta nii kui nii kukub uuesti siis ta jäi maha istuma ja vaatas Melanit nagu pingviin - silmad nagu tõllarattad ja pea totakalt külje peal. Mel oli igav ja ta tahtis kas või, et teisega ka midagi juhtuks.

[Melanie Armstrong]

Melaniega aga ei juhtunud midagi. Ta istus endiselt oma voodil, muie näole kinnitunud. Eks Melinda nägi üpris koomiline välja küll seal sedasi koperdades. Aga naermist üritas ta nüüd vältida. Pole ju kena teiste üle naerda, kuigi see peale tahtis tikkuda küll. "Noh, leidsid omale nüüd turvalise koha?" küsis ta Annelt, kui too maha istuma jäi.

[Melinda Anne Gordon]

Melinda vaatas üles, kus Mel tundus sellise hiiglasena. Kas ta toakaaslane oligi selline pikk ja sale türduk? Imelik ta polnud enne seda tähelepannud. "Ma arvan, et siin on täitsa ohutu. Istud ka siia?" ta küsis kui vaatas teist näitsikut.

[Melanie Armstrong]

Tegelikult oli Melanie täitsa lühike, võib-olla kusagitl altpoolt näis ta jah pikana. Aga sale oli ta ikka; seda ta ei eitanud. Anne' küsimuse peale muigas Mel, kuid tõusis sellegipoolest püsti, maandudes õige pea tüdruku kõrval. "Tundub jah ohutu."

[Melinda Anne Gordon]

Mel oli üsna õnnelik, et teine näitsik ka tema kõrvale tuli. Ta toetas oma pea teise õlale ja sulges silmad, mitte et tal mingi plaan oli. Nii moodi oli lihtsalt mõnus ja turvaline olla. Mel mäletas ühte mängu, kus igaleühele anti nimi ja tema oli alati Riis ja mitte kunagi ei kutsutud teda välja. See tegi ta üsna kurvaks kuid nüüd ta võib teha mida tahab ja kuidas tahab.

[Melanie Armstrong]

Melanie muutus automaatselt kangeks, kui Anne oma pea tema õlale pani, kuid muutus taas normaalseks üsna kiirelt. Nojah, istuvad seal vaikuses nüüd.. "Sul on uni?" küsis ta tüdrukult.

[Melinda Anne Gordon]

"Noh jah... Ma pole saanud sõba silmale kuskil 2 päeva vähemalt..." näitsik ütles kui väike haigutus tuli ta suust. Peaks äkki preagu magam ja öösel siis lõbutsema laagris? ei tea. preagu on nii mõnus olla, et ei viitsi liigutada ka ennast. Pärast on aega mõtelda küll.

[Melanie Armstrong]

"Äkki oleks siis aeg tuttu minna?" küsis Melanie kergelt muiates. No kammoon, inimene polnud kaks päeva maganud - Mel oleks selle ajaga juba ammu notti kukkunud. Füüsiliselt vastupidamatu.. Vähemalt nii kaua, kuni asi magamist puudutas. Sportides tal küll sellega probleeme ei olnud.

[Melinda Anne Gordon]

Melinda muheles natukene kui vastas "Ma ei viitsi isegi üles tõusta,". See oli isegi tõesti, sest nüüd Mel tõesti tundis kui läbi ta oli. Vähemalt unega küll. Mel sulges oma silmad ja põimis oma käed umber teise neiu käe, nurrudes ise nagu kass.

[Sponsored content]