Re: I Want My Innocence Back

[Alice Carter]

"Ja meie ei seisa enam korralikult püstigi." naeratas Alice. Ta seisis endiselt paigal "Ma teen akna kohe täitsa-täitsa lahti. Teen kõik aknad lahti," sõnas ta. Siis ei saanud ju enam Trevoril niii palav olla. Alice hoidis endiselt noormehest kinni.

[Trevor Farro]

"Mina seisan," vandus Trevor. "Ma nii tahaks joosta," lausus ta ohates. Kas ta siis tõesti ei saa jooksma minna kui ta seda nii väga tahtis? Trev lõpetas ukse poole rabelemise, sest Alice oleks nagu naelutatud põranda külge.

[Alice Carter]

"Hommikul jookseme. Teeme peaparandust," muigas Alice ja võttis noormehe käest rummipudeli, juues sealt viimased paar sõõmu.

[Trevor Farro]

"Mhh," pomises Trevor. "Aga mis me siis teeme?" küsis ta. Ilmselgelt polnud kutt kuigi passiivne kui ta jõi. Eks ta ole sportlane ka ju. Sportlane, kes polegi ammu korralikult sporti teha saanud. Hakkaks metsaradadel jooksmas käima, aga üksi ta seda nagunii ei teeks.

[Alice Carter]

"Sa võid ju tantsida," naeris Alice ja üritas seda ette kujutada. Tema naeratus venis laiemaks "Või sa võid ise midagi toredat välja mõelda," Alice toetus suuresti noormehele, sest ta tundis, et tema enda jalad ei kanna teda enam.

[Trevor Farro]

"Tants jää väheks," arvas Trevor. "Ma tahtsin jooksma minna," mainis kutt. Seda tal ei lastud. Trev tundis, kuidas ta rinnus pitsitama hakkas jälle. Õhku oli ka nii vähe. Ta tõmbus Alice'ist päris julmalt eemale ja astus õue, ahmides õhku ja hõõrudes kätt vastu oma rindkeret. Ikka oli vähe õhku. Trev tegi sügavamaid hingetõmbeid.

[Alice Carter]

Alice sattus segadusse. Mis toimub? Ta ruttas kööki, nii kiirelt kui see tema seisundis võimalik oli, ja tõi külmikust pudelivett. Ta vaatas noormeest "Trevor..Mis sul on?" küsis ta. Ilmselt oli see alkoholist "Ma tõin sulle vett, kui saad, siis joo seda," käskis ta.

[Trevor Farro]

"Ma ei tea," pomises Trev, "paha on." Pea käis ringi jälle. Ilmselt oli see alksist jah. Trev vajus põlvili. Kurat, et ta nüüd kokku ei kukuks. Ta võttis Alice'i pakutud pudeli ja jõi sealt mitu suurt lonksu vett. See tegi olemise paremaks jälle. Õhk ka. Näis, et asi läheb paremaks. Jason pööras pilgu Alice'ile ja muigas. "Ma ütlesin kohe, et me oleks pidanud jooksma minema," lausus ta lõbusalt muiates, nagu poleks äsja midagi juhtunud.

[Alice Carter]

"Istu," sõnas Alice "Jah, ja siis oleks sa poole jooksmise pealt pikali kukkunud," turtsatas Alice. Talle kohe üldse ei meeldinud see olukord. "Lähed äkki hoopis pikali?" sõnas tüdruk paluvalt.

[Trevor Farro]

"Ma olen kombes, tegelt ka," naeris Trevor. Ta lasi käel oma rinnalt maha langeda. Pitsitust see seal nagunii ei vähendanud. Küll see üle läheb. Trevor hingas sügavalt sisse ja välja. "Parem on juba," kinnitas ta. "Vesi aitas ja värske õht. Toas oli umbne," seletas kutt pehmel keelel.

[Alice Carter]

"Istume siin siis?" muigas Alice, kuna ka tema juba parajalt pehme oli, ei mõistnud ta olukorra tõsidust. Ta võttis ka ise lonksu veepudelist. Jumal tänatud, et see rummipudel lõpukorral oli. "On sul enne ka nii juhtunud?" küsis tüdruk ja väristas õlgu - väljas oli tunduvalt jahedam, kui toas.

[Trevor Farro]

"Me võime tuppa minna ka," lalises Trevor ja ajas end püsti, astudes tuppa. "Paar korda on veel juhtunud. Nagu ma ütlesin, pole üldse hull. Ma olen alakaalus vist jälle, selle pärast," arvas Trev, et asi on tema söömises. Süda ja söömine läksid ju kokku või midagi.

[Alice Carter]

Kuidagi ajas end püsti ka Alice. Ta astus tuppa ja uks vajus pauguga kinni, kui Al sellele järsult toetus. "Kondine oled sa küll," sõnas ta pisut pilkavalt. Ta polnud juba ammu nii täis olnud. Ta polnud ammu joonud ka. Alice vaatas ringi - tuba keerles. "Ma peaksin vist istuma," muigas ta siis.

[Trevor Farro]

Trevor näitas Alice'ile keelt, kui tüdruk ta välimust kommenteeris ja istus siis voodile. "Kui me kohe midagi tegema ei hakka, siis ma jään magama," pomises ta protesteerivalt. Uneke tuli lähemale küll. Oleks ta Stifleriga joonud, siis kutt oleks ta ilmselt üsna pea magama ära saatnud.

[Alice Carter]

Alice suutis kuidagi voodile taaruda, kuid ta aimas, et ilmselt püsti ta sealt enam ei saaks. Neiu oli selili ja vaatas lage. Siis heitis ta pilgu noormehele "Sa võid ju..." Alice jäi mõttesse - tal ei tulnud ühtegi head ideed. Magama ta ise veel ei jäänud, kui ta just mugavasti teki alla ei pugenud.

[Trevor Farro]

"Magama jääda?" küsis Trevor. Ta ohkas, mitte selle pärast, et ta oleks kurb või mõtlik, vaid lihtsalt. Naeratus mängles endiselt tema huulil. Trevor viskas end samuti voodile selili. "Headööd," pomises ta silmi sulgedes. Oi, kui kiiresti ta nüüd magama suutis jääda.

[Alice Carter]

Alice naeratas, kui noormees pikali heitis. "Nüüd poeme teki alla kah!" sõnas Al, tiris teki noormehe alt ära ja pani selle neile mõlemale peale. Tüdruk pani käe ümber Trevori, et teda kaissu võtta. "Headööd," sõnas ta siis. Koheselt ta ei uinunud, ta hoidis end veel ärkvel, et veenduda, et Trev ilusti uinub.

[Trevor Farro]

"Mhmh," mõmises Trevor end isegi natuke liigutades ja siis vajus ta magama. Nagu mingi kaltsunukk. Niipea, kui silmad sulgeb, on uni majas.

OT: Teema läbi?

[Alice Carter]

Õige pea uinus ka Alice, liibudes noormehele pisut lähemale. Nii oli hea, soe. Alice'i unenägudes hakkas teda taaskord kimbutama minevik ja aeg-ajalt ta vähkres voodis..

OT: Mina ei tea, otsusta ise

[Trevor Farro]

OT: Lõpetatud.

[Sponsored content]