Järveääres puhkamas

[Alice Josefina Arakawa]

Alice otsustas veidi ringi uudistada. Ta kõndis järveni. Neiu leids ideaalse koha järve kaldal, kus maha istuda ja natuke puhata. Ta seadis ennast mugavalt sisse ja keris püksisääred ülesse, et veidi jalgadele päikest saada. Alice tundis väsimust ja veidigi üksindust, sest teadis, et peab nüüd väga kaua aega oma kaksikvennast eemal olema. Tüdruk vaatas päikese käes sillerdavat vett. Alice lausa armastas ujumist. Ilm oli ilus, paras et ujuma minna, kuid seda tüdruk teha ei tahtnud, sest parasjagu tundis ta suurt väsimust. Ta ohkas. Alice viskas ennast pikali ja pani silmad kinni, lootuses, et küll peagi leiab ta laagrist ka mõne sõbra.

[Sophie Louise]

ot: kas sellega võib liituda?

[Alice Josefina Arakawa]

OT: Ja ikka

[Sophie Louise]

Sophie kõndis mööda järve äärt, jahutades nii oma jalgu vees. Mõne aja pärast nägi ta aga üthe tüdrukut järve ääres lamamas. Sophie kõhkles tüdrukule läheneda, kuna kartis, et äkki häirib teise rahu. Ta üritas vaikselt tüdrukust mööduda, kuid viimasel minutil mõtles ümber ning võttis suuna võõra poole. Tüdrukuga juba kuuldekaugusel olemas, hüüdis Sophie: "Hei!"

[Alice Josefina Arakawa]

Alice kuulis, et keegi oli teda tervitanud. Türdruk tõusis püsti ja naeratas: "Hei" Ta silmitses võõrast ja ulatas talle käe: "Ma olen Alice"

[Sophie Louise]

Sophie võttis võõra käe vastu ning lausus: "Mina olen Sophie. Kas ma võin siia istuda?"
ning jäi ootama võõra vastust.

[Alice Josefina Arakawa]

Alice noogutas nõusolevalt. Ja jäi siis heteks vaikseks. Tüdruk ei teadnud millest Sophie'ga rääkida või mida talle öelda. Ta vaatas rahuliku järve ja selle juures askeldavaid linde. Et vaikus teda ära ei mataks küsis Alice: "Ehk sa räägid mulle natuke endast? No ehk võiksid sa mulle alustuseks öelda kust sa tuled ja kui vana sa oled?" Alice muigas rahulolevalt.

[Sophie Louise]

Sophie mõtles väheke küsimuse üle ning vastas: "Sellistele küsimustele on millegipärast alati kõige raskem vastata. Alustades algusest, siis ma olen 17 ning tulen California linnast nimega Chino hills. Kuidas sinuga lood on?"
Ning jäi tüdrukut silmitsema.

[Alice Josefina Arakawa]

Alice lausus: "Tore! Olen samuti 17 ja tulen Seattle'st" Alice mõtles, et kas peaks veel midagi ütlema. Aga ta ei öelnud midagi. Tüdruku tuju oli parem, võrreles selle tujuga, mis tal enne oli. Vähemalt ei tundud ta enam ennast üksikuna.

[Sophie Louise]

Sophie katkestas hetkelise vaikuse küsimusega: "Tead sa ka kedagi siit juba?" ning lisas:"Minu jaoks on veel kõik siin võõrad näod."

[Alice Josefina Arakawa]

Alice ohkas hetkeks. Ta raputas pead ning sõnus: " Ei ma ei tea siit veel kedagi. Või no peale sinu, kui nüüd juba nii võib öelda" Alice naeratas ja vaatas järvele.
"Ma kahetsen kõvasti, et ma laagrisse kaasa ei võtnud oma mõnda head sõbrannad või oma veda, kelleta ma pean nüüd nii kaua hakkama saama" Lisas Alice mõne hetke pärast.
Alice tundis tõesti suurt igatsust oma vennale. Tüdruk vajus uuesti mõtesse.

[Sponsored content]