Hobused ja hein

[Hanna Blackwood]

Oli üsna varajne päev kuid juba preagu tibutas väljas õrnalt. Linnud lauslid mõnausalt ja rohul oli ikka veel see mõnus kaste peal. Aidas oli preagusel hetkel kõige mõnusam ja lõhnas seal ka hästi. Hanna vedeles heina kuhja otsas. Kunagi oli ta loomadega suhelnud 24/7 ja mitte tavaliste lemmikloomade vaid kaelkirjak, lõvi ja elevant. Kõik Aafrika loomade. Hannal oli seljas esmakordselt kuni põlvedeni ulatuv sinine kleit. Jalas polnud tal midagi ja juuksed olid klassikalises punupatsis."Huvitav, kas täna juhtub midagi huvitavat?" neiu küsis kõvasti kuigi mitte kedagi ei olnud seal.

[Candence Rudert]

"Ega midagi huvitavat ei juhtu, kui ise selleks midagi ette ei võta," kostus hääl kusagilt kõrgemalt. Ojaa, keegi siiski oli parasjagu aidas. Keegi, kes soovis veidi üksi olla, olgugi, et enamiku ajast oligi ta üksi. Mitte, et ta oleks tahtnud, kuid tegelikult ei jäänud tal muud eriti üle. Ta ei teadnud laagrist eriti kedagi.

Candence ajas end istuli, vaadates ülevalt, lakast, neiu poole, naeratades laialt. Kiirelt oli ta redeli juures ning ronis sellest alla. Ta kõndis neidiseni, endiselt muiates. "Ma olen Candy," tutvustas ta end muigega, lõbusalt, nagu alati.

[Hanna Blackwood]

"Ma olen kobe kui vaja midagi ette võtta," Hanna ütles ohates raskelt. Kui neiu püüdis midagi teha siis tavaliselt see kukkus välja vähe tesitpidi kui ta oli oodanud. "Hanna olen," ta ütles kui vaatas punapead. Oli teisel ju erkpunased juuksed nagu päikesel."Ma loodan, et see ei ole solvav aga kas punane on su normaalvärv?" neitsik küsis kõhklevalt.

[Candence Rudert]

Tüdruk vaatas suurte silmadega neidisele otsa, kes oli just öelnud, et tema nimi on Hanna. Kuulnud aga tema suust üsna otsekohest küsimust, kergitas Candy hetkeks enda kulme, kuid purskas seejärel naerma.

Suutnud rahuneda, raputas ta pead. "Ei, muidugi mitte. Tegelikult on mul valget värvi juuksed, kuid mulle meeldib punane rohkem. Toob mu isikupära rohkem esile," arvas ta õlgu kehitades. Tema igatahes ei oleks kohe kelleltki sellist küsimust pärinud, kui ta ei tundnudki teda. Veidi diskreetsust ei teinud paha, kuid ometi meeldis neiule, et Hanna oli julge, et oma suud lahti teha.

[Hanna Blackwood]

"Punane on tõesti ilus värv ja see sobib sinu juurde ideaalselt," Hanna ütles kui ta vähe püsti tõusis. Tema kleit oli okey kuid juuksed olid nüüd heinatutte täis."Miks saa siia tulid või mida saa siin tegid enne kui minuga hakkasid rääkima?" neiu küsis samal ajal kui ta heinatutte püüdis välja võtta. Ei olnud küll suurt kasu kuid pea läks vähe paremaks kui ta oli enne olnud.

[Candence Rudert]

Neidis ei teadnud, kuidas Hanna komplimendile reageerida. Neid tehti talle üldiselt harva ning tänusõnade väljaütlemine või muudmoodi sellistele asjadele positiivselt reageerimine valmistas tüdrukule raskusi, sest see muutis teda kohmetuks. Kohmetu oli aga Candy harva. Seetõttu tundiski tüdruk, kuidas tema põsed õrnalt õhetama löövad. Särasilmselt jälgis ta, kuidas tüdruk üritab õletutte enda peast eemaldada. Nii see paraku juhtus, kui peadpidi heinahunnikus möllata. Candy'l endal ei paistnud aga ühtki õlekõrt juustes olevat. Õnneks. "Puhkasin. Mulle meeldib siin käia, olgugi, et sageli haiseb siin õlgede ning hobusesita järgi. Sellegi poolest on siin vaikne ning rahulik olla," vastas ta lihtsalt.

[Sponsored content]