Re: Väike jalutuskäik.

[Analyn Dalisay]

"Ma mõtlen just laagrilisi. Nüüd koristadeski tulid veel mõned tühjad alkopudelid välja," ütles Ana. Tema tarvitas alkoholi väga harva. Vahel, kui sai tuttavatega jazz-klubisse mindud, siis üks klaas veini oli õhtu peale siiski väike kogus.

[Edgar Blackthorn]

Nojah, seda küll. Kuid ta ei osanud kuidagi vastata, sest mõlemat osapoolt süüdistada oleks olnud ebaõiglane. Sest mitte kõik töötajad ju ei joonud ja mitte kõik laagrilapsed ei tarvitanud alkoholi. kusagilt nad need pudelid said ja kui aus olla, siis ei pidanud Analyn ja Ed sellepärast muretsema. Peaasi, et politseid siia midagi lahendama ei tulnud.

[Analyn Dalisay]

Ed´i vaikuse peale küsis Ana :"Kas sa tarbid alkoholi rohkem, kui korra nädalas?" Lihtsalt huvitav. Edgar ei pidanud sellele vastama, kui ta ei tahtnud.

[Edgar Blackthorn]

Küsimuse peale kergitas Ed kulme. "Ma ei tarvitagi alkoholi," lausus ta ilmetul häälel. Koolis noriti teda mõnikord sellepärast. Ta käis ju koolis siis, kui joomine oli noorte seas Väga populaarne. Need, kes ei joonud või ütlesid Ei sellistele ainetele, olid mingisugused friigid. See kehtis ju isegi praegugi. Neile, kes ei joo ega suitseta, vaadatakse imelikult otsa. "Aga sina? Jood ja suitsetad rohkem kui kord nädalas?"[/Color] Huvitus mees, pöörates oma pea Analyni poole.

[Analyn Dalisay]

"Ei suitseta üldse. Pole kunagi proovinudki. Alkoholiga on nii, et mõni kord kuus, aga ka siis piirdun ühe klaasi veiniga," tundis Ana põhjust selgitamiseks. Naine naeratas, kuna ta oli suhteliselt üllatunud, et ta kohtab siin lagris kedagi, kes ei joo.

[Edgar Blackthorn]

Edgar ei joonud isegi veini. Kuigi see oli väga klassikaline jook, ei pidanud noormees seda nii tähtsaks, et iga õhtul juua üks pokaalitäis.
"Karsklane on ka igati tore olla," muigas ta rohkem omaette. Asi, mille üle uhke olla.

[Analyn Dalisay]

"Jaa, ma arvan, et sa olid põhikooli ajal see, kes pidas pidude ajal sõpradel silma peal," oletas Analyn. Vähemalt tema oli selles rollis üpris mitu korda. Mitte, et keegi oleks Anat käskinud, kuid ta ei soovinud, et keegi teeks midagi, mida ta hiljem kahetseb. Üks niiöelda "üllatus" oligi tüdruku poolt ära hoitud, kuna ta sattus õigel ajal telki minema, kus ta sõbranna ja klassivend olid purupurjus ja...Jah.

[Edgar Blackthorn]

Ed turtsatas vaikselt:"Ma ei käinudki pidudel," tunnistas ta ausalt. Tegelikult ei olnudki need kunagi teda eriti köitnud. isegi vanemaks saades mitte. Jah, ta käis küll sünnipäevapidudel, kuid seal ei toimunud erilist joomist. Pigem oli see traditsiooniline koogi ja salatisöömine.
Tema kooli ja klassikaaslased aga käisid küll joomas ning salaja nurga taga suitsetamas. Vahepeal Ed isegi mõtles miks ei olnud ta nendega kaasa läinud. Vähemalt oleks ta ära proovinud kõik need asjad ning suitsust isegi sõltutuvsse jäänud. Kes teab.

[Analyn Dalisay]

"Tegelikult?" sõnas Ana ja lisas kohe. "Tegelikult ma ei käinud ka päris joomapidudel. Ikka olid seal igasugused mängud ja seltskonnatantsud ja nii edasi." Naine jäi korraks vait ja ta muigas. Mälestused. "Mõni pidu oli tõesti tore, juhtus naljakaid asju ja tavaliselt polnud keegi täiesti täis. Kui ma juhtusin sattuma mõnele väga hullule peole, mida juhtus vist 2 korda, kutsusin ma endale kas isa või siis mõne sõbra järgi."

[Edgar Blackthorn]

Noormees noogutas kergelt. "jah, ma olen karsklane." Kuid sellegipoolest teadis ta, et varsti teeb ta küll tutvust alkoholiga. Ta ju peab teadma, mis aineid teised tarvitavad ja Kuidas nad Sellest sõltuvusse jäävad. "Klubides ju ikka oled käinud?" kergitas Ed pisut kulme. Temal endal eriti selliste asjade jaoks aega ei leidunud. Arstiteadus nõudis väga palju aega ja pingutusi, seega vedeles ta kooliajast suure osa oma toas, voodis, ning õppis nii, nagu oleks järgmine päev eksam.

[Analyn Dalisay]

"Ainult korra käisin. See oil ka sellepärast, et sõbranna pidas lahkumispidu. Mulle ei meeldi see muusika, mida enamus klubides lastakse," tunnistas Analyn. Naisele ei meeldinud eriti pikalt tantsida. Paar tundi saab hakkama, aga sealt edasi tulevad juba väsinud jalad ja tulitavad kannad. Neiud ja klubisse ketsidega ei lähe.

[Edgar Blackthorn]

Kerge muie kerkis Edgari näole. Ainult korra. Miskipärast pidas ta Analyni tihedaks klubikülastajaks. Võib-olla oli asi tolle välimuses ning vanuses. Neidis ei olnud ju isegi veel kakskümmend viis ning mõned tema tuttavad, kes olid üle kolmekümne aastased, tegid selliseid lollusi, nagu mõned teismelised. "Ma peaks ka kunagi mõnes klubis ära käima," mainis Ed niisama mokaotsast. Huvi pärast. Lihtsalt minna ja uurida, mis seal toimub, oleks ka ju tore.

[Analyn Dalisay]

"Njaa, siis kutsu mind ka kaasa. Ma tahan su reaktsiooni näha seal toimuvale," palus Analyn muigega. Ei tea, kuidas Ed reageeriks sellele, kui enamus teismelised hööritavad end ja joovad valedokumendiga end täis.

[Edgar Blackthorn]

Ilmselt saaks Edgar kohapeal infarkti või insuldi kui ta näeks mõnda teismelist ja Ilmselgelt nooremat kui kaheksateist või kakskümmend üks ennast sisse vedamas. Tema ise ei mõelnudki nii noorelt selliste asjade peale. Edil oli ju oma ideaalne tulevik silme ette joonistatud ning selle pilli järgi ta ka mängis. "Vaatab veel seda asja," muigas ta kergelt. Vaevalt Analyn sooviks tema jaoks kiirabi välja kutsuda.

[Analyn Dalisay]

Olgugi, et Ed astus koguaeg tagasi, hakkas Ana kolmandat korda mere poole liikuma. Küll Edgar veega harjub. Praegugi oli ta ju vees ja ei teinud mingit paanikat. "No vaata siis," vastas Analyn naeratusega. Eks see on Ed´i enda otsustada, mida ta teeb.

[Edgar Blackthorn]

Taaskord tundis noormees, kuidas teema aeglaselt hääbuma hakkab. Ning ebameeldivas keskkonnas, vees, soovis ta lihtsalt millegist veel rääkida sest vastasel juhul jookseb ta veest välja, hoolimata sellest, et nad ei olnud isegi sügaval. Vesi ei ulatunud poole säärenigi. "Räägi veel midagi endast," palus ta viimaks. Ükskõik mida. Kasvõi natuke oma minevikust, koolist, kus ta kunagi käis ja nii edasi.

[Analyn Dalisay]

"Hmm....Väiksena ma kaklesin pidevalt enda naabripoisiga," tuletas Ana meelde. Nad ei saanud milegipärast üldse läbi. iljem said nad väga headeks sõpradeks. Tema õpetasi Ana kitarri mängima.

[Edgar Blackthorn]

Muie levis kiirelt üle Edgari huulte. Väiksena oli tema ka kakelnud naabripoistega, kuid siis kasvasid nad kõik lihtsalt suureks. Tagasi vaadates, tundis noormees, kuidas ta isegi igatseb neid aegu.
Iga väikese mudelauto pärast tülid ja kaklused, kus mõlemad osapooled koju tormasid, näod pisaraist märjad. Juhtus ka nii, et mõlemad leppisid siiski ära ning hoolimata lõhkistest põlvedest või küünarnukkidest, mängisid nad liivakastis edasi. Enamus tema lapsepõlvesõpradest kolisid minema juba siis, kui ta oli alustamas kooliga. Teised olid läinud kusagile mujale õppima ning nii jäigi Edgar omaette. Kusjuures kahju tal sellest ei olnud. Kui ta oleks sõpradega olnud, poleks ta vist nii häid hindeid saanud. Nemad oleksid ainult tema tähelepanu nõudnud ju. "Miks?" tundis ta endiselt huvi Analyni mineviku vastu.

[Analyn Dalisay]

"Ma ei ole kindel. Noh, see oli see iga, kus tüüpiline tüdrukute arvamus oli, et poisid on lollid," pakkus Analyn ja hakkas naerma. Kuidas kõik on alles muutunud. Naine oli kindel, et kui keegi talle väiksena oleks öelnud, et talle hakkavad veel poisid meeldima, oleks Lyn teinud väga jubeda näo ette.

[Edgar Blackthorn]

Poiste seas on see nali ka väga populaarne olnud. Kusjuures nemad kiusasid ju tüdrukuid selle kõrvalt ka. Peale selle, et nad olid poiste arust Lollid, olid neil ka väga toredad pikad juuksed, mida vajadusel tõmmata sai.
Jah, isegi Edgar oli selliseid asju väiksena teinud, kuid lõpuks oli ta ikkagi vabandama läinud. Isegi väikese poisina ei sallinud ta vägivalda. "Loll küsimus, aga kas sa arvad praegu samamoodi?" Küsis Edgar, kallutades pea veidi küljele.

[Analyn Dalisay]

Analyn raputas pead: "Ei. Ei arva. Kõik muutus kuskil 4-5 klassis." Siis tekkisid ju esimesed meeldimised ja selline. Siis tuli muidugi teismeiga, kus tekkis esimene armumine. Armastuseks seda küll ei saanud kutsuda.

[Edgar Blackthorn]

Ausaltöeldes ei mõelnud Edgar tol ajal selliste asjade peale nagu Tüdrukud ja kuidas neid sebida. Tol ajal olid tal veel siiski peas sellised asjad nagu Mängud. Ning muidugi tema viiul. "Ma olen loll," tunnistas ta, ning muigas ja kehitas õlgu:"Loll on looduskaitse all," põhjendas Ed oma otsust.

[Analyn Dalisay]

"Miks sa loll oled?" tahtis Ana teada. Kuule, Ed mängis ju viiulit, ei joonud, ei suitsetanud....Kuidas ta loll oli?

[Edgar Blackthorn]

"Sest ma olen," vastas ta õlgu kehitades. "Ja mul on nii palju asju veel õppimata." Viimase peale kortsutas ta kulme. Ta võis ju viiuldaja, trummar ja kitarrist olla, natuke oskas ta isegi klaverit tinistada, kuid see ei tähendanud ju veel midagi.

[Analyn Dalisay]

"Ed, millest su enesehinnang nii madal on? Usu mind, paljud tüdrukud otsivad täpselt sinusugust kutti," lausus Ana võimalikult teadja näoga. See, et inimene ei oska kõike on...Inimlik.

[Sponsored content]