Re: Lõuna

[Raymond Dice]

Ray hammustas huulde, kuulates vaikides Trevorit. Täiesti õudne, et see kõik oligi reaalsus. Kutt oleks tahtnud öelda, et Trevor ei pea rääkima, sest ilmselgelt oli selle kõige meenutamine talle piinavalt valus, aga samas tundus, et kutt tahab kõik hingelt ära rääkida ja Ray vaikis, pannes käed vaid tugevamalt Trevorile ümber. Justkui näitamaks, et keegigi on kutile toeks. "Ära süüdista ennast. Sa ei saagi mõista, mis temasuguse haige inimese peas toimub ja mille järgi ta ohvreid valib. Nii lihtsalt juhtus ja sa poleks sinna midagi parata saanud."

[Trevor Farro]

Trevor nuuksus veidi, kuid ei teinud midagi, et oma pisaraid pühkida. Mõtet sel nagunii polnud. "Kas see on veider, et ma hetkel kaisus tahan olla?" küsis Trevor vaikselt, pisarad ikka veel silmist jooksmas. Ta oli jälle oma silmad sulgenud. Huvitav, mis pilguga Ray teda üldse vaatab? Nagu mingit rõvedat ära nässerdatud kaltsu, kes end tema külge kleebib raudselt. Ta oli kohutav inimene, lihtsalt kohutav. Siis ta oligi kõik selle ära teeninud, mida ta omale kaela oli saanud.

[Raymond Dice]

"Ei ole veider. Sa vajadki praegu kellegi tuge ja lähedust. Ja mul on hea meel, et ma kas või nii paljugi aidata saan," sõnas Ray õrna naeratusega. Mingi kalts Trevor küll tema silmis polnud. Maailmaparandajana, nagu Ray oli, sai ta olukorrast isegi teatud määral hea tunde. Tundis end kasulikuna. Ja Trevor oli lihtsalt nii väike ja kurb, et Ray poleks suutnudki lahti lasta temast. Polnud südant selleks lihtsalt.

[Trevor Farro]

"Kellena sa mind näed?" küsis Trevor veidi rahunedes. Pisarad jooksid endiselt, aga enam mitte nii tormakalt. Ta peaks oma riided, mis tal metsas seljas olid, põlema panema. Lihtsalt selleks, et lahti lasta või midagi.

[Raymond Dice]

"Ennekõike oled sa väike ja armas," muigas Ray, taipamata isegi, kui geilt ta kõlas. "Aga sa oled tegelikult tohutult tugev. Enamus ei taluks sellist koormat, aga sina elasid selle kõik üle ja pead ikka veel vastu. Ja sa võid nüüd mulle vastu vaielda, aga sa oled tugev. Sa lihtsalt ei näe seda ise," rääkis kutt edasi. Mis see küsimus üldse oligi?

[Trevor Farro]

"Väike ja armas," pomises Trevor ja puhkes veel rohkem nutma. Võib-olla selle pärast siis. Et ta on väike ja armas. Aga Patrick polnud väike, samas armas oli ta ikka. Ja kui Sebastian juba pedofiilist vägistaja on, siis Trevori sugune väike ja armas just erutab teda. Trev pööras end jälle teistpidi, istudes kaksiraksi Ray'le sülle ja peitis oma näo vastu kuti õlga ning laskis siis lihtsalt pisaratel voolata.

[Raymond Dice]

"Ma ei mõelnud seda halvaga ju.." sõnas Ray abitult. Mis ta nüüd valesti ütles? Kutt ei saanud millestki aru, aga miski selles fraasis ajas Trevori nutma ometigi. Ja siis pööras kutt end teistpidi (mille käigus Ray jälle mõtles, et ta läheb ära) ja Ray pani käed taas talle tugevalt ümber, tõmmates Trevori lähemale. Vähemalt saab ta kutti lohutada siis.

[Trevor Farro]

"Väike ja armas, Ray," kordas Trevor nuuksudes. "Millised naised sulle meeldivad?" nuuksus Trevor. "Väiksed ja armsad," nuuksatas Trevor vähe valjemalt. Ta hoidis tugevalt ümber Ray kinni ja nuuksus.

[Raymond Dice]

"Ma ei mõelnud seda ju nii. Ja ega ainult väikeseid ja armsaid kutte ega naisi siis ei vägistata. Need vägistajad on nii haiged, ma räägin.. Nendest ei saagi aru saada," lausus Ray. Pagan küll. "Sa ei saa ju valida, milline sa oled, Trevor. See ei olnud sinu süü, sa pead seda mõistma."

[Trevor Farro]

"See on minu süü," jäi Trevor endale kindlaks. See ei saanudki kellegi teise süü olla. Vähemalt hetkel ei mahtunud see Trevile pähe. Selliseid vägistajaid oli ju igalpool. Et siis just tema neile silma jäi, järelikult oli ta ise süüdi. Täiesti tema enda süü.

[Raymond Dice]

"Kuule.." sõnas Ray veidi eemale tõmbudes, et Trevorile silma vaadata. "See ei olnud sinu süü ja ma ei lase sul end süüdistada. Seda see värdjas tahabki. Ta saab mõnu sellest, kui sina täiesti koost laguned. Aga mina ei lase sellel juhtuda," lausus Ray kindlalt ja natuke ärritunultki. "See oleks võinud juhtuda ükskõik kellega meist. Ka seal punkris oleks see võinud juhtuda kellegi teisega."

[Trevor Farro]

Trevor surus oma huuled Ray omadele. Ta ei suudelnud kutti ja ka see oli kaheldav, kas see musi oli. Ta lihtsalt tahtis, et Ray vait jääks. Tema põsed olid soolastest pisaratest kriimulised ja märjad ja nüüd kastsid soolased pisarad nende mõlema huuled ka niiskeks. Trevor lahutas nende huuled, aga toetas oma lauba vastu Ray otsaesist. Ta silmad olid suletud ja pisaratevool ei lakanud endiselt.

[Raymond Dice]

Ray jäi selle peale vait küll. Noh, tal polnud muud võimalustki ju. Kuti silmad jäid küll pärani lahti ka siis, kui Trevor eemale tõmbus. Misasi see nüüd siis oli? Ja Ray ei tõmbunudki ise eemale. Pagan.

[Matthew Stifler]

Pilk telefonis, tatsas Stifler enda käpmast välja, ning suundus Trevori ja Chrisi oma poole. Natuke ebaviisakas küll, aga ta lihtsalt avas ukse ja astus sisse. Ning pilku tõstes tardus paigale. "Um..." Mida fakki? "Segan?" Poiss ristas käed, kui neid kergelt kulmu kergitades silmitses.

[Trevor Farro]

Trevorile ei tähendanud see vaigistamine otseselt midagi. Stifleri häält kuuldes avas ta oma pisarais silmad ja pööras pilgu ukse poole. Selleks, et Ray sülest maha ronida, oli ta liiga väsinud. Ta lihtsalt raputas jõuetult pead ja pühkis pusa varukatega üle oma põskede ja silmade, et nägu natukenegi kuivemaks saada.

[Matthew Stifler]

Trevor nuttis? "Mis juhtus?" küsis Stifler nüüd ust sulgedes ning lähemale astudes, telefon juba taskusse pistetud. See oli veider. Okei, ta oli Trevorit mitu korda nutmas näinud, aga sellegipoolest.

[Raymond Dice]

Ray viis pilgu uksele, tõmbudes automaatselt eemale. Ta arvas esimese hoobiga, et Chris tuli ja mõtles peas juba kena seletuse valmis, aga tuli hoopis Stifler. Ray viis veidi segaduses pilgu Trevorile. Tema ju ei teadnud, et nad Stifleriga mingid semud olid.

[Trevor Farro]

"Stifler, kas ma olen väike ja armas?" küsis Trevor vaikselt nuuksatades. Imelik küsimus, eriti kuna Stif ei teadnud, millest see tuli. Trevor jäi vastust oodates oma parimale sõbrale otsa vaatama.

[Matthew Stifler]

"Um..." Stifler vaatas segaduses olles Ray poole ning suunas pilgu tagasi Trevorile. "Jah..? Millest selline küsimus?" Kui Stifler talle hüüdnime 'mõmmik' pannud oli, siis ilmselgelt ta oli armas ju.

[Raymond Dice]

"Trevor, lõpeta.." sõnas Ray vaikselt, pannes käed juba igaks juhuks tugevamalt kuti ümber. Ta juba aimas ju, milline reaktsioon sealt tuli. Sellest ei teinud Ray eriti välja, mida Stifler nende kahe nägemisest järeldada võis. Ray oli sirge ja ta ise teadis seda... Suhteliselt kindlalt.

[Trevor Farro]

Trevor hakkas jälle rohkem nutma. "Aga nii on ju," nuuksus ta Ray poole vaadates. Ta põimis oma käed tugevamalt ümber Ray kaela ja peitis oma näo vastu kuti õlga. Hehee, Ray huuled olid Trevori pisaraist endiselt soolased.

[Matthew Stifler]

"Mis juhtus?" küsis Stifler nüüd uuesti, kui pilgu Ray'le suunas. Paistis, et Trevoriga juhtus midagi. Chris jättis maha orsm?

[Raymond Dice]

"Ei ole.." sõnas Ray abitult. Kuidas ta küll Trevorile selgeks teeb selle asja. Kutt ohkas ja pani põse vastu Trevori pead, hoides kutti tugevalt enda käte vahel. Täitsa naljakas tegelikult, et ta isegi selle mõtte peale ei tulnud, et taoline asend mingit veidrust tekitama peaks. Küsimuse peale raputas Ray vaid kergelt pead, andes sellega märku, et pole tema asi rääkida.

[Matthew Stifler]

"Trev?" Stifleri kulmukortsutus süvenes. Pagan, mis seal toimus? Trevor nutab Raymondi süles ja esitab veidraid küsimusi. Mida kuradit?

[Trevor Farro]

"Kuidas ei ole?" nuuksus Trevor. Ta tõmbus veidi Ray'st eemale ja vaatas Stifleri poole. Ta ei suutnud seda välja öelda ja hakkas vee rohkem nutma, raputades pead. Stif saaks aru. Vist. Ehk ikka saaks. Aga kuidas seda öelda?

[Sponsored content]