Re: Eemal kõigest

[Raymond Dice]

"Oot, mismõttes? Mida ma siin katusel sulle teha saan?" küsis Ray kulme kortsutades. "Aa.. Et ma tulen järgi? Jooksed eest ära," pakkus kutt. No kamoon.. Ta on ikka sõnapidaja mees.

[Alice Carter]

"Jooksen eest ära, jah," turtsatas Alice ja kustutas koni vastu maad. "Ma olen suitsetaja ja peaksin ma tõesti uskuma, et sa oled minust aeglasem?"

[Raymond Dice]

"Ma lähen ise ees siis?" pakkus Ray veel. No jumal, Alice oli tõesti paranoiline. Või siis oli keegi teda ikka korralikult ära hirmutanud kunagi. Arvatavasti see Patrick siis.

[Alice Carter]

"Ja siis sa ootad mind kusagil trepikojanurgas ja.." Alice väristas õlgu "Tegelikult ma ei tea, kuidas ma siit üldse ära saan." pomises ta siis pisut pahaselt. Pahane oli ta just enda peale: pidi ta siia ronima üldse?

[Raymond Dice]

Ray kortsutas kulme, ta ise poleks küll sellise idee peale tulnud. "Kas nii sinuga juhtuski?" uuris kutt veidi ettevaatlikult. Hell teema ju või miskit. "Oot, aga miks me koos ei või minna..?"

[Alice Carter]

"Ei, seda ei ole juhtunud," sõnas Alice. "See variant hõlmaks ju ikkagi meid kahte ja pimedat koridori." turtsatas ta.

[Raymond Dice]

"Oot.. Ja mis vahe on meil kahel koridoris ja meil kahel katusel? Mõlemad on täiesti eraldatud kohad ju. Ja koridorides on lambid," lausus Ray kerge muigega. Ta ei suutnud seda ilmselgelt sama nurga alt näha nagu Alice seda tegi.

[Alice Carter]

"Siin on mul võimalus põgeneda või midaiganes." sõnas Alice pisut tüdinult "Koridorides olen ma suhteliselt lõksus." kõik pidi puust ja punaseks tegema? Miks ta seda noormehele üldse seletas?

[Raymond Dice]

"Põgeneda? Kuhu?" kordas kutt katusel ringi vaadates. Väga ei olnud ju. "No aga sedasi sa ei saagi siit minema ju," muigas Ray. Ka see polnud eriti naljakas, aga natuke totter küll.

[Alice Carter]

Miks nad sealt ära pidid minema? Alice'il ei olnud hetkel tunnet, et ta elu väga ohus oli. Ju tablett siis mõjus. "Tõesti ei leiaks sa ühtegi võimalust, kuidas siit põgeneda treppi kasutamata?"

[Raymond Dice]

Ray mõtles hetke ja tõusis siis, sammudes mööda katuseäärt ja vaadates üle selle. Mingi hetk möödus ta ka Alice'ist üsna lähedalt, unustades muidugi ära, et ta ei tohtinud tüdrukule läheneda või midagi. Ja voila, ühe 'korstna' taga leiduski redel, mis sealt vaadates täitsa maapinnani viis. "Bingo!"

[Alice Carter]

Kui Ray Alice'ist lähedalt möödus, põrkus neiu tagasi, kuid ei öelnud midagi, siis hüüdis noormees bingo ja Al turtsatas "Leidsid batuudi, mille peale hüpata?"

[Raymond Dice]

"Ei, tola. Kuigi see oleks ka iseenesest tore," muigas Ray. Bassein oleks ka täitsa hea võimalus.. "Tule siia nüüd," sõnas kutt. "Meie probleem on lahendatud."

[Alice Carter]

Alice liikus Ray poole, kuid mitte liiga lähedale, siiski nägi ta redelit. "Mine enne," sõnas ta vaikselt. Redel oli suhteliselt turvaline valik.

[Raymond Dice]

"Nagu ma oleksin lasknud sinul enne minna," turtsatas Ray. Tuli ikka kindlaks teha, et redel kannatab ka. Mine tea, kui ammu seda kasutatud pole. Ray ronis üle serva esimesele pulgale ja hüppas seal kergelt. "Kannatab vist küll," muigas ta siis ja hakkas allapoole ronima.

[Alice Carter]

Alice ootas, kuni noormees täiesti alla oli jõudnud, astus Alice redelile. Ta tundis end pisut uimaselt, tablettidest ilmselt. Olles peaaegu all, ta jalg libastus ning Alice kukkus.

[Raymond Dice]

Ray jõudis terve nahaga maapinnale ja viis pilgu siis üles, jälgides, kuidas Alice alla ronis. Lihtsalt igaks juhuks. Ja kohe tuli see talle ka kasuks, sest ta märkas, kui neiu libastus ja püüdis ta ilusti oma sülle kinni. "Kõik korras ikka?" küsis Ray murelikult. Maandumine oli pehme, aga muretsema pani see, miks Alice libastus.

[Alice Carter]

Alice hüppas suhteliselt kiirelt noormehe sülest maha "Jah," vastas ta, südame puperdades. Osalt puperdas ta süda kukkumise, osalt selle, et ta noormehe süles maandus, pärast. Mitte kumbagi neist ei oleks tohtinud juhtuda. "Ma pean lihtsalt ettevaatlikum olema,"

[Raymond Dice]

Ray astus neiule sammukese lähemale, kulm kortsus. "Kindel, et kõik korras on?" küsis ta igaks juhuks, hääles kahtlus. Noh, selles osas nähtavasti polnud, et ta kutti endiselt paaniliselt kartis. Aga Alice oleks muidu üpris valusalt maandunud.

[Alice Carter]

"Jah," sõnas Al üsnagi tungivalt. Nad olid nüüd kahekesi ikkagi inimtühjas kohas - majatagune ei olnud just kõige põnevam koht oma aja veetmiseks. "Kas me võiksime minna kuhugi, kus on rohkem inimesi, või midagi?" turtsatas Alice. Talle kohe üldse ei meeldinud see olukord. Nüüd oli ta tüübile veel tänuvõlglane ka.

[Raymond Dice]

"Okeiokei.." sõnas Ray kerge muigega ja surus käed taskutesse, suundudes alustuseks maja ette. Nende selja taha jäi mets, nii et see koht ei pruukinud tõesti kõige ohutum Alice'ile näida.

[Alice Carter]

Maja ees liikus juba rohkem inimesi. Juba parem. Eriti, kuna mets jäi selja taha. Alice ümises üht lauluviisi "Kuhu nüüd?" küsis ta siis.

[Raymond Dice]

"See oleneb sellest, kuhu preili minna tahab," lausus Ray kerge naeratusega. "Me võime minna näiteeks.. Vaba aja ruumi? Kohvikusse? Linna saaks isegi minna," loetles kutt tema arvates kõige rahvarohkemaid kohti.

[Alice Carter]

"Kõik peale linnamineku sobib," muigas Alice. Linnaminek tähendanuks kahekesi samas autos istumist ja kuna Alice tänu rohtudele juhtida ei lubatud, peaks Ray juhtimaja see ei sobi. "Vali ise,"

[Raymond Dice]

Teoorias tähendaks see isegi veel hullemat - kutt sõitis nimelt mootorrattaga. Nii et see valik vist langes ära jah. Esialgu vähemalt. "Mm.. Siis lähme kohvikusse ja sööme kõhud täis, kui nad tühjad peaksid olema ja siis hiljem võime vaba aja ruumi ka piiluda," pakkus Ray enda arvates üsna loogilise lahenduse.

[Sponsored content]